Tehnoloogiagigandid jälgivad inimesi arvatust invasiivsemalt ning pole välistatud, et üks päev jõuame orwellikku düstoopiasse.

- Kuigi nutiseadmed peaksid heli salvestama üksnes hääleassistentide poole pöördudes, siis võivad need hoopiski iseseisvalt aktiveeruda ja salvestada personaalset informatsiooni.
- Foto: Andras Kralla
Triniti advokaadibüroo jurist Madlenne Timofejev toob välja Äripäeva raadio saates „Triniti eetris“, et inimeste jälgimine ei piirdu üksnes kolmandate poolte jälgimisküpsistega. Ühtlasi jälgivad suurettevõtted inimesi audio teel, näiteks kui edastame häälkäsklusi tehisintellektile tuginevatele Google’i Assistantile või Amazoni Alexale. Kuigi seadmed peaksid heli salvestama Timofejevi sõnul üksnes hääleassistentide poole pöördudes, siis võivad need hoopiski iseseisvalt aktiveeruda ja salvestada personaalset informatsiooni, nagu inimeste eelistused, hobid, nimed või kasvõi jutu käigus öeldud uksekoodid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.