"Kindlustunne on esmatähtis"

"Ma arvan, et kõigepealt tuleks luua kindlustunne, sellised mehhanismid, mis suudavad likviidsusabi vajalikul moel mobiliseerida. See tähendab, et tegeleda garantiisid pakkuvate riikidega nagu ESMi süsteem juba mingil määral. Näiteks kiirendada ESMi rajamist. See annaks kindlustunnet," selgitas Hansson.

"Teiseks tegeletakse praegu palju pankade kapitaliküsimustega ja see aitab minu meelest väga palju, isegi kui midagi otseselt ei juhtu. Me lihtsalt elame sellises väga turbulentses maailmas ning nii pankadel kui kõikidel teistel on hea, kui nad omavad täiendavaid puhvreid," rääkis ta.

Küsimusele, kas Euroopa Liit reageerib kriisile liiga aeglaselt, vastas Hansson, et abstraktses mõttes kindlasti. "Kui võrrelda mõne unitaarse riigiga, mis suudab paugupealt reageerida, aga Euroopa on selline nagu ta on. Võib-olla tagant järele vaadates saaks öelda, et oleks võinud olla teisiti, aga minu meelest on EFSFi ja ESMi suund väga tähtis, kuna siis vähemalt luuakse institutsioon, mis suudab natuke kiiremini reageerida. Praegu on see institutsionaalne pool olnud nõrk," rääkis Hansson.

Maksupoliitika ühtlustamise küsimus on uue Eesti Panga presidendi sõnul kindlasti üks võimalus, aga ta ei usu, et see oleks väga tähtis küsimus. "See on loomulikult üks suund aga ma arvan, et praegu kriisi ajal ei tasu kõrvaliste küsimustega tegeleda ja see ei ole asi, mis kriisi kulgemist muudaks," märkis ta.

Hansson andis intervjuu eile, täna ilmus Äripäevas artikkel, et enam kui 90 prominentset äritegelast ja poliitikut eesotsas George Sorose, Martti Ahtisaari ja Vaira Vike-Freibergaga survestavad avalikus kirjas Euroopa liidreid kiiresti ja jõulisemalt euroala kriisile piiri panema.