Sutt: Euroopa probleem on vastakad signaalid

"Ma arvan, et see ootus, et saaks kõik asjad hästi kiiresti korda, on loomulik ja ma arvan, et Euroopa üks probleem on olnud ka kommunikatsioon – tulevad vastakad signaalid," rääkis Sutt eile. Täna avaldas Äripäev artikli, kus enam kui 90 prominentset äritegelast ja poliitikut eesotsas George Sorose, Martti Ahtisaari ja Vaira Vike-Freibergaga survestavad avalikus kirjas Euroopa liidreid kiiresti ja jõulisemalt euroala kriisile piiri panema.

Sutt märkis, et mida selgemad vastused, selgemad signaalid ja plaan, seda parem. "Kui selline avaldus tuleb ja kui see toob turgudele selguse, on väga hea," kommenteeris ta kriisile kiiremat lõppu nõudvat pöördumist.

Küsimusele, kas Euroopa Liitu võiks kriisi ohjamisel aidata näiteks otsustamise senisest suurem tsentraliseerimine, vastas Sutt, et on ka varem toonitanud asjaolu, et võluvitsa ja lihtsaid lahendusi pole. "Euroopa Liit vajab kindlasti suuremat koordinatsiooni majanduspoliitikas ja sinna suunas ka liigutakse. Oluline on, et see, mis kokku lepitud, ka ellu viiakse."

Eile ütles Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens, et Eesti Panga üks rolle võiks olla euroala lagunemise tarbeks nn plaan B välja töötamine. "Ma arvan, et euroala lagunemise jaoks ei ole vaja plaan Bd. Ma ei usu, et see on realistlik stsenaarium," kommenteeris Sutt.

"Aga ma olen seda meelt, et igasuguste kriisiolukordade tarvis plaan B omamine on alati hea. Isegi kui päeva lõpuks ei lähe elu plaan B kohaselt, on ta kasulik selles mõttes, et sa oled midagi läbi mõelnud ja osad (välja töötatud – toim.) lahendused toimivad kasvõi osaliselt."