Swedbanki rahaasjade teabekeskuse värskes finantstervise indeksis said eestlased 54 punkti sajast, mis on üsna kehv tulemus, nentis teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

- Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger jagas soovitusi, kuidas oma finantstervist parandada.
- Foto: Liis Treimann
“Me oleme neli aastat juba seda uuringut teinud ja sealt selgub, et kõikides Baltimaades on finantstervis endiselt haavatav. Kui me eelmine aasta napilt juba saime hea poole peale, siis sel aastal oli väike tagasilöök. Rootsi seevastu on kõik need aastad stabiilselt püsinud heal finantstervise tasemel,” kirjeldas Jääger Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus tegi ta ülevaate, mida finantstervise indeks mõõdab, millises vanusegrupis on tulemused kõige kehvemad ja kes on rahaasjades kõige teadlikumad. Samuti kirjeldas Jääger, mis märgid viitavad kehvale finantstervisele, ja andis soovitusi, kuidas seda parandada.
Küsis Joonas-Hendrik Mägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahatarkuse ekspert: eestlaste finantstervis vajab kõvasti parandamist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Kaks 2000. aastal sündinud noort investorit on veendunud, et praegusel noorel on eelmisest põlvkonnast raskem iseseisvat elu alustada ning see paneb ka investeerima või kauplema.
Tööandjal on märkimisväärne võimalus töötajat finantsvaldkonnas harida, kirjutab investor, rahatarkuse edendaja ja MTÜ Rahatark Tööandja eestvedaja Liisi Kirch.
Noored inimesed peavad aina enam oma vanemate eest rahaliselt hoolitsema, kui viimased ise oma pensionipõlve ei kindlusta, rääkis investor ja Tuleva nõukogu liige Kristi Saare.
Vaatasin hiljuti oma pensioniportfelli numbreid ja 685 000 eurot ei tundunud enam sugugi nii muljetavaldav, kui meenutasin, et eesmärgini on jäänud veel paar aastat ja üle miljoni puudu.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.