Barroso võit jäi poolikuks

Barroso võit jäi poolikuks. Selle asemel, et Barroso formaalselt ametisse nimetada, otsustasid liikmesriigid esmalt konsulteerida Euroopa Parlamendiga, et hajutada parlamendi vasaktiivas käärivat vastuseisu Barroso jätkamisele. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli pealekäimisel sai Barroso tippkohtumisel n-ö poliitilise toetuse seniks, kui on kindel, et tal on ka 736kohalises parlamendis piisav toetus, vahendas tippkohtumiselt agentuur Bloomberg.

Mitmed teised liikmesriigid eelistanuks Barroso kohe formaalselt ametisse nimetada. „See on kandidaat, kes taotleb tagasivalimist. Ühtegi teist kandidaati ei ole. Milleks oodata,“ ütles juulist ELi eesistujariigiks saava Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt. Ka Soome peaminister Matti Vanhanen soovis „selget otsust“.

"Loodetavasti kiidab parlament Barroso jätkamise heaks juba juuli keskel," ütles Reinfeldt pressikonverentsil.

Kui Barroso 2004. aastal Euroopa Komisjoni juhiks sai, seadis ta prioriteediks dereguleerimise ja ettevõtluse reeglitekoorma kergendamise. Edasi nihkus fookus võitlusele kliima soojenemise vastu ning Euroopa energiajulgeoleku parandamisele.

Finantskriisi puhkedes läinud sügisel jäi Euroopa Komisjon esiotsa tagaplaanile, vaadates kõrvalt, kuidas liikmesriigid kühveldasid oma pankade toetuseks abiraha üle 165 miljardi euro. Uuesti initsiatiivi haaranud, pakkus komisjon välja uued reeglid riskifondide ja reitinguagentuuride tegevuse reguleerimiseks ning ELis senisest tsentraliseerituma pangajärelevalve loomiseks.

„Järgmine komisjon tuleb vähem liberaalne,“ ütles Bloombergile Euroopa Reformikeskuse (CER) analüütik Philip Whyte. „Uus komisjon kaldub enam reguleerimise suunas ja on võib-olla ka enam protektsionistliku kalduvusega,“ ütles ta.