Üle Eesti toimuvates mõttekodades on
praeguseks esitatud juba õige mitmeid küsimusi, millele aktiivselt vastuseid
otsitakse. Muuhulgas tehti ettepanek eristuda Lätist.
Nii tõstatati küsimus, kuidas saaksid rannakülade elanikud värsket kala või kus saaksid Kuressaare elanikud talviti supelda.
Karjuvalt lahendamist ootavate küsimuste seas on ka mure üksikute pärast, kellel veel kaaslast ei ole. Samuti püütakse lahendada probleem, kuidas muuta lastele õpetamine ja suhtlemine mõttekaks. Või kuidas suunata noored Eestile vajalikke erialasid õppima?
Ka eestlaste eluea pikendamise, abivanaema leidmise ja info kättesaadavuse murele - kuidas muuta info, mida riik ja ettevõtted inimeste kohta omavad, kõigile kasulikuks ja kasutatavaks -otsitakse lahendust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas luua Eestis rohkem võimalusi koos rõõmustamiseks? Kuidas panna naabreid omavahel rääkima? Ka need küsimused on hommikupoolikul tõstatatud.
Talguliste keelel ja meelel on ka jäätmete sorteerimist, kohalikku kaubandust ja metsandust puudutav. Nii tahetakse arutleda teemadel, kuidas tagada maainimestele prügisorteerimise võimalused; kuidas säilitada lahvkad; kuidas teha nii, et läbi metsa saaks kõndida läbi Eesti.
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilves peab
homme mõtlemistalguid Taagepera külas, kus mulgid agara mõttetöö kõrval ka
Sooglemäe talus välikemmergu valmis tahavad ehitada.
President Toomas Hendrik Ilves ütles Minu
Eesti mõttetalgulisi tervitades, et kümmekond aastat tagasi otsitud Eesti Nokia
oli paraku lõksulangemine.
Mõttetalgutele kogunes täna umbes 10 000
inimest ehk oluliselt vähem kui korraldajad algselt lootsid. Talgute korraldaja,
ärimees Rainer Nõlvaku sõnul võis põhjuseks olla teadmatus ja vähene
julgus.
Mitmed ettevõtted on
otsustanud selleaastased suvepäevad ühendada täna hommikul
algavate Minu Eesti mõttetalgute päevaga.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.