Vaid 44% Eesti ettevõtetest on küberrünnaku eest kaitstud, sest ettevõtted jätavad näiteks kokkuhoiu eesmärgil küberhügieeni hooletusse. Küberrünnakuga kaasnevad aga kordades suuremad kulud, hoiatas Telia Eesti ärikliendiüksuse juht Kristjan Kukk.

- Mõne aasta eest langes Eesti üks suurimaid puidu- ja metsatööstuskontserne Lemeks küberrünnaku ohvriks.
- Foto: Liis Treimann
“Mul on vähemalt paar näidet ka tööstusest, kus väga suured kontserniettevõtted on sunnitud oma tootmise paariks päevaks kinni panema. Ja kõik, kes on tootmissektoris, teavad, mis maksab üks päev seisakut,” rääkis Kukk. Ta lisas, et ettevõtetel kulub kõige taastamiseks ja sealt august välja ronimiseks kuni kaks nädalat ja palju raha.
Intervjuus arutles Kukk, miks on ettevõtete küberturvalisuse tase viimaste aastatega taas langenud, millised on kõige haavatavamad sektorid ja kus on enamasti ettevõtetes suurim turvarisk. Samuti andis ta nõu, kuidas ettevõttes küberturvalisuse taset tõstma hakata.
Küsis Joonas-Hendrik Mägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Telia äriklientide juht: väga suured tööstused on pidanud küberrünnaku tõttu tootmise seiskama
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadel kaotas masinatööstusettevõte Hekotek küberrünnakus 1,6 miljonit eurot, kui kauaaegne juhatuse liige ja finantsjuht Rain Nuka langes petuskeemi ohvriks. Nüüd kerib kohtuvaidlus selle üle, kelle kanda jääb kahju.
Vaid 45% väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest kasutab topeltautentimist ning alla poole koolitab oma töötajaid küberohtude vältimiseks, selgus statistikaameti ja RIA uuringust.
Viimastel aastatel on investeerimiskelmuste arv selgelt kasvanud, mis annab märku rünnakute muutumisest professionaalsemaks, ütles end Eesti e-entusiastiks ja hingelt kübersaadikuks nimetav Anett Numa.
“Ma otsisin tööd 131 päeva,” tunnistab IT-vanemspetsialist Mark Nikolajev, kes sattus eelmisel aastal ettevõttes Skeleton Technology koondamise alla.
Tarbijad ei kasuta järelmaksu enam ainult emotsiooniostude tegemiseks. Üha sagedamini mõeldakse finantseerimisele juba ostu planeerimise etapis ning makselahendusest on saanud oluline osa ostukogemusest.