Kauge galaktika teke kosmilise luubi all

Kaheteistkümne miljardi valgusaasta kaugusel asuvast gaasipilvest jõuab USA väga suure liitantenni - VLA juures töötavate teadlasteni sõõrikut meenutav pilt, kirjutas fyysika.ee. See ei ole siiski märk sellest, et kauge galaktika alge olekski rõngakujuline vaid viitab asjaolule, et Maa ja gaasipilve vahel on midagi - veel üks galaktika. Võiks arvata, et poolel teel asuv takistus teeb teadlastele omajagu peavalu. Tegelikult kasutavad astronoomid teda hoopis enda huvides ja on väga õnnelikud niisuguse kokkusattumuse üle. Einsteini kuulus üldrelatiivsusteooria ütleb, et mass ei mõjuta mitte ainult teist massi, vaid igasugust positiivse energiatihedusega mateeriat, ka valgust.

Teooria ennustuse kohaselt peaks valgus kaugest gaasipilvest meieni jõudma ümber otseteel asuva galaktika mööda kõverat joont (vt. joonist). Valguse jaoks on teel asuv mass nagu tohutu koondav lääts ja teda nimetataksegi gravitatsiooniliseks läätseks. Oranžiga on kujutatud meile näiv valguse sirgjooneline teekond, valged nooled näitavad valguse tegelikku teed.

Kaugest galaktikast muutumatu pildi saamiseks ei pea teadlased ette võtma pikka kosmosereisi, vaid selle asemel saab koostada läätse jaoks matemaatilise mudeli ja tema mõju arvesse võttes välja arvutada, missugune oleks moondumata pilt.

Kuivõrd gravitatsioonilääts laotab väikselt alalt tuleva kiirguse tunduvalt suuremale alale, saavad astronoomid tänu temale ka suurema lahutusvõimega pildi ülikaugest objektist.

PSS J2322+1944 nime kandev gaasipilv on huvitav veel selle poolest, et temas asub ülimassiivne must auk - mitte keskel, nagu harilikult, vaid pilve servas. Teadlased järeldavad sellest, et praegu nähtav pilv on tekkinud kahe gaasikogumi ühinemisel.