Sellel Soomes Saimaa järvistul jäädvustatud
fotol näeme eriskummalisi pilvi, mille öine sära on lummanud nägijaid nii oma
ilu kui salapäraga.
Esmalt kirjeldati niisuguseid öötaeva kõrguses helendavaid pilvi teadaolevalt 1885 aastal ja seni puudus arusaam, mil moel nad saavad tekkida umbes 80 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kirjutas
fyysika.ee. Mesosfääris, kus pilved tekivad, langeb temperatuur kuni -140°C ja õhurõhk on seal 10 000 korda madalam kui maapinnal.
Oli teada, et seal leidub pisikesi jääkristalle, kuid see ei seleta, miks neist moodustunud pilved peaks väga hästi radarisignaali peegeldama. Just niisuguse kummalise omaduse avastasid helkivatel ööpilvedel veerand sajandi eest Alaskal mõõtmisi teostanud teadlased. Nüüd pakkus California tehnoloogiainstituudi füüsik Paul Bellan selgituse, mille kohaselt sadestub jääkristallidele meteooridega atmosfääri sattunud naatriumi ja raua atomaarne aur.
Mõõtmised näitavad, et nende metallide kontsentratsioon kahaneb kirgaste kõrgpilvede läheduses enam kui 80 protsenti. Naatriumi sadestumist jääkristallidele on varem sarnastel temperatuuridel laboratoorselt uuritud ja tulemused kinnitavad, et tõenäoliselt toimub sama protsess ka pilvedes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
2016. aastal eraldati OSRAMist traditsiooniliste valgusallikate äri ning sündis uus kaubamärk LEDVANCE. Ettevõtte portfellis olid peamiselt tooted, mille tulevik Euroopas oli regulatsioonide tõttu sisuliselt ette määratud. Traditsioonilised valgusallikad sisaldasid keskkonnale ohtlikke aineid ja nende energiatõhusus jäi uutele nõuetele jalgu. Algas globaalne LED-teholoogiale üleminek.