Olympic: plaanid ja õppetunnid

Ülemaailmne aktsiahindade langus sai alguse Eestist, kui Olympic Entertainment Group ei vastanud paari tunniga Äripäeva küsimusele: "Mis kasumlikkusega lahti on?" Just selline mulje jäi mul paaril eelmisel nädalal majanduslehes avaldatut lugedes.

Esmalt põhimõttelisest - Olympic EG ei ole kunagi jätnud vastamata ühelegi mõistlikule meediapäringule, kui selleks on antud mõistlik tähtaeg. Ma usun, et selle väitega saavad nõustuda kõik meiega viimaste aastate jooksul suhelnud ajakirjanikud. Kusjuures - uskuge mind - nende aastate jooksul on olnud ka päris palju ebameeldivaid või isegi selgelt negatiivsel eelarvamusel põhinevaid küsimusi.

Nõustun, et meie tulemuste avaldamise ajastus ei olnud kõige õnnestunum seetõttu, et kogu grupi juhatus viibis Las Vegases kasiinovaldkonna aasta suurimal ja olulisimal konverentsil. Äripäeva lapsikud naljad kodumaa tolmu jalgadelt pühkimisest on pehmelt öeldes kohatud.

Samas olime juba aasta alguses börsile ja aktsionäridele lubanud oma kolmanda kvartali tulemused just sel nädalal avaldada. Ka sellest lubadusest taganemine oleks olnud sobimatu.

Aktsiaomanikud ja majandusajakirjanikud teavad, et kehvad uudised jõuavad börsile pahatihti just reedesel õhtul - hoidusime teadlikult ka selle praktika järgimisest. Neljapäeva õhtupoolikul avaldatud tulemused jätsid aktsionäridele õhtu, öö ja hommiku, et kujundada enne uue börsipäeva algust oma suhtumine. Ka ajakirjanikele jäi terve õhtu ja järgmine hommik vajalike päringute esitamiseks.

Paraku ei jõudnud ainsa küsija, Äripäeva küsimused meieni enne reede pärastlõunat. Ehk siis aega, mil möödunud oli juba terve börsipäev. Siit ka minu küsimus: kas ainult Olympic EG ei ole piisavalt operatiivne? Mõne lisaküsimuse esitamiseks kulub ajalehel 22 tundi, aga vastuseid oodatakse pelgalt paari tunni jooksul? Ma arvan, et Äripäeva terminoloogiat järgides peaks ka n-ö 22 tunni mees saama siin kollase kaardi.

Asja sisust rääkides - kasumiprognoosi muutes andsime börsisüsteemi kaudu aktsionäridele detailse ülevaate kõigist antud otsuseni viinud põhjustest, millest peamine on aeg - meie jõuline laienemine uutele turgudele on võtnud lihtsalt kavandatust rohkem aega. Aktsionäride huvides oleme aga otsustanud kaotada pigem aega kui raha ehk soovime alati saavutada ettevõtteid üle võttes Olympic EG jaoks parimad võimalikud tingimused.

Fakt on ka see, et kõik kavandatud tehingud on toimunud või kohe-kohe toimumas. Eelmisel sügisel lubasime kolme aastaga jõuda lisaks toonastele viiele turule - Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja Ukraina - veel viide uude riiki. Vaid aastaga oleme oma kolme aasta lubadusest täitnud juba poole - Rumeenias, Poolas ja Slovakkias lehvivad Olympic Casino lipud.

Tõsi on, et enamik Euroopa börsifirmasid, eriti need, kes oma tegevust agressiivselt laiendavad, prognoose ei avalda. Õppetund on saadud ning Olympic EG läheb samuti seda teed.

Viimastel nädalatel on Tallinna börsil langenud kõigi aktsiate hinnad - taolise kiire müügisurve taga on olnud need, kelle usk Eesti majandusse ja siinsete ettevõtete võimekusse on kõikuma löönud.

Pean kurvastusega tõdema, et need protsessid on laiemad kui Olympic EG üks vastamata küsimus kohalikule ajalehele. Žetoonid on kiirelt rahaks vahetanud pigem investorid, kes oma otsuseid seitsme maa ja mere tagant juhtides on panuseid kogu regioonis "igaks juhuks" vähendanud.

Mina usun Eesti ettevõtetesse oluliselt enam kui paljudesse teistesse. Olles ise Olympic Entertainment Groupi suurim aktsionär, saan oma veendumuse kinnituseks öelda vaid üht - ma ei ole ühtegi OEG aktsiat siiani müünud ega kavatse seda ka niipea teha. Juurdeostmist aga kaalun küll.