Eesti kontorites on kõige levinumad suhtlustarkvarad Microsoft Messenger (MSN) ja Skype. Nende üks oluline lisaväärtus on aga töökeskkonna müra vähenemine.
Telefoni ja silmast-silma vestlus tekitab üsna palju müra, mis võib segada teisi töötajaid. Loomulikult ei asenda sõnumid otsest suhtlemist, kuid teatud tüüpi info edastamisel on nad efektiivsemad kui otsene kõne. Pealegi saab kolleegilt küsimuse küsimisel teha seda ilma enda ja kolleegi tööd katkestamata, ilma jalutuskäiguta kontori või hoone teise tiiba ja ilma potentsiaalsete vahelesegajateta.
Mitmed suured firmad on MSNi kasutamist julgustanud just avatud kontoris segava taustavestluse helimüra vähendamiseks. Kuna me teame, et katkestuste keskkonnas on töötaja kontsentratsioon ja töövõime häiritud, on arusaadav, miks suuremad organisatsioonid soodustavad suhtlustarkvara kasutamist töö efektiivsuse tõstmiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suhtlustarkvara kasutamisel on mitmeid eeliseid. Sõnumit on lihtne saata, samuti näed, kas saaja on arvuti taga või mitte, on ta hõivatud või mitte. Analoogselt e-kirjadele tuleks ka suhtlustarkvarale leppida kokku ühised reeglid - netikett.
Autor: Ardo Reinsalu
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.