Internetti kasutab 82 protsenti tartlastest

Uuringukeskuse Faktum tehtud uuringu eesmärgiks oli teada saada, kuivõrd kasutavad tartlased arvuteid ja internetti. Samuti uuriti seda, millistest kanalitest eelistavad tartlased infot saada ning millised on nende võimalused kasutada erinevaid e- ja m-teenuseid. Uuriti ka nende hinnanguid kanalitele ja teenustele.

Kodus on arvuti 71 protsendil linlastest, kellest 94 protsendil oli lauarvuti ja 18 protsendil sülearvuti (osadel vastanutest olid mõlemad).

Internetti on ühendatud 87 protsenti arvutiomanikest. Püsiühendusega internetiühendus on 94 protsendil tartlastest.

Tartu abilinnapea Hannes Astoki sõnul näitab uuring, et interneti kasutamine on saanud tartlaste elu igapäevaseks osaks. 'Interneti vahendusel on tartlastel võimalik oma elu lihtsamaks teha: maksta pangas arveid, osta bussi-, rongi- ja lennukipileteid ning saada oma eluks vajalikku infot. Tartu linnakodulehekülje vahendusel on saadaval kogu info linnast ning hiljemalt sügiseks saab kõiki taotlusi linnale esitada ka elektrooniliselt, ID-kaarti või internetipanka kasutades,' ütles Astok.

Tööl kasutavad internetti peaaegu iga päev ligi pooled (48 protsenti) vastanutest ning üldse ei kasuta 35 protsenti. Eestlaste puhul on tööl internetikasutajaid 51 protsenti ja mittekasutajaid 29 protsenti.

Mitte-eestlaste puhul on need arvud vastupidised: tööl kasutab internetti peaaegu iga päev 31 protsenti ja üldse ei kasuta 51 protsenti.

Kodus kasutab internetti peaaegu iga päev 62 protsenti tartlastest ning üldse ei kasuta 26 protsenti. Koduses internetikasutuses eestlaste ja mitte-eestlaste vahel erinevused praktiliselt puuduvad.

Koolis või ülikoolis kasutab internetti peaaegu iga päev 15 protsenti tartlastest. 70 protsenti vastanutest ei käi üldse avalikus internetipunktis ning 15 protsenti kasutab seal internetti harvemini kui kord kuus.

WiFit ehk traadita internetti kasutab 15 protsenti vastanutest. Kõige rohkem tehakse seda pubides ja kohvikutes (46 protsenti), raamatukogudes

(35 protsenti), bensiinijaamades (28 protsenti) ja vaba aja keskustes (16 protsenti).

Enamik vastajaid leiab, et WiFi levialasid on Tartus piisavalt. Mõned vastajad leiavad samas, et traadita internet võiks levida kogu kesklinna piirkonnas ning haiglates, raudtee- ja bussijaamas.

Faktumi tehtud uuringu käigus küsitleti 406 Tartu elanikku vanuses 15-64 aastat. Küsimustiku koostas Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna doktorant Kristina Reinsalu koostöös Tartu linnavalitsusega.

Uuringu PDF-versiooniga saab veebis tutvuda aadressil <#www.tartu.ee/?page_id=58 lang_id=1 menu_id=6 lotus_url=/uurimused.nsf/Web/teemad/EBFA809832E793C3C22570150020D5F6=www.tartu.ee/?page_id=58 lang_id=1 menu_id=6 lotus_url=/uurimused.nsf/Web/teemad/EBFA809832E793C3C22570150020D5F6>