Kallis ja kahtlane või kogemuste puudumine ja nõrk matemaatika

Ärikoolituse rubriigis räägitakse kallitest renditöötajatest ning seatakse kommentaarides kahtluse alla ka selliste inimeste ning teenuse professionaalsus ja vajalikkus üldse. Kõik oleks kena, kui oleks natuke vaevutud enne arvutama, kui hinda kalliks kiruma hakati, samuti ei tasuks sekretäri näitel üldistusi teha kogu teenuse olemuse kohta.

Sekretäri näide on tegelikult hea ses mõttes, kui firma vajab sekretärile äkki asendajat, siis on päris kindel, et ka enamik oma ettevõtte töötajaist ei suuda sekretäri kohal enamat telefonitoru tõstmisest. Selgi juhul ei pääse põhjalikumast instrueerimisest, rääkimata üldse spetsialisti töötunni maksumusest või sekretäri asendamisel tegemata jäänud tööst. Uue töötaja leidmine võtaks aega ja temagi väljaõpetamisest ei pääse kuidagi, ainult kõik kulud on kordades suuremad.

Matemaatikast rääkides aga tuleks ainuüksi riigimaksudega arvestades näites kasutatud 9000kroonise palgaga sekretäri tunnitasuks julgelt üle 70 krooni, mitte 49, üldse aga ei taheta arvestada elementaarsemategi kaudsete kuludega, mis tegelikult viivad tunnitasu ca 90 kroonile. Lihtne matemaatika näitab, et inimese tegelik tunnitasu on ca 1% tema brutopalgast, muidugi juhul, kui sinna sisse on ikka kõik kulud arvatud. Tunnitasu pole fikseeritud suurus, vaid sõltub kümneist erinevaist tegureist ja kujuneb alati kokkuleppel, maksimaalselt kliendi vajadusi ja võimalusi arvestades.

Toimetuselt. 9000kroonise kuupalga puhul on brutotunnitasu 49 kr. Tööandja kulud seejuures on 65 kr (koos sotsiaalmaksu ja 0,5% töötuskindlustusega). Töötaja saab kätte 36 kr (49 kr miinus tulumaks ja 1% töötuskindlustus).