Otse ja omadeta Marokos

Marokos omapäi rändamine kõditab närve ja võib isegi ?okeerida, aga kui teis on sallivust võõra kultuuri suhtes, siis olete pärast paarinädalast ringreisi araablastest hoopis paremal arvamusel.

Tanger jätab teile tõenäoliselt ebameeldiva mulje -- kohe pärast laevalt mahaastumist satute tüütute tülitajate küüsi, kes tahavad teid hotelli, bussi või rongi peale, raha vahetama või linna vaatama juhatada. Kui tunnete ennast uues keskkonnas ebakindlalt, võib kaaluda mõne pakkumise vastuvõtmist, sest väljaspool sadamat on oht jääda vägivaldsemate kalduvustega «giidide» küüsi. Et sellistest tegelastest pääseda, tuleb nende lähenemiskatseid täielikult ignoreerida, isegi kui tundub, et käitute ebaviisakalt. Vestlusse asumine tagab, et sadakonda dirhamit loovutamata või väga ägedat sõnavahetust pidamata te Tangeri «teejuhist» enam lahti ei saa.

Tangeri ebameeldivustest ei tasu end heidutada lasta, sügavamale Marokosse jõudes veendute, et tegelikult on enamik marokolasi päris toredad inimesed. Ja isegi Tangeri «giidide» kiituseks saab öelda, et info, mida nad annavad, on reeglina õige, üksnes selle eest küsitav hind on absurdselt kõrge ja pakkumisviis liiga agressiivne.

Tangerist võib võtta suuna Atlandi ookeani rannikut pidi lõuna poole. Esimene teele jääv suvituslinn on Asilah, omapäi rändajatele aga meeldib tõenäoliselt rohkem sellest umbes 30 kilomeetrit edasi asuv Larache -- väikelinn, kus turismiäriga üle ei pingutata. Väljaspool rannahooaega võite olla koguni ainsad võõramaalased selles linnas. Ärge üllatuge, kui satute Larache teismeliste huviorbiiti. Varjake oma kohkumust, kui märkate, et teiega püüab ühte sammu käia kohalik nõdrameelne.

Järgmine suurem asustus Atlandi rannikul on Maroko pealinn Rabat -- reisiraamatute väitel hinnatud peamiselt oma tänapäevaste võimaluste, mitte sarmi pärast. Sama võib öelda Rabatist 70 kilomeetrit lõuna poole jääva Casablanca kohta, millest leiate Maroko esimese McDonald'si.

Linna põhiline vaatamisväärsus on 1994. aastal valminud kuningas Hassan II nimeline mo?ee, mille hiiglaslike mõõtmete üle on Maroko usuisad nii uhked, et lubavad seda seestpoolt vaatama isegi uskmatuid.

Casa sagina järel võib närve puhata Maroko ühes suurimas suvituslinnas El-Jadidas, huvitavam sihtpunkt aga on veelgi kaugemale lõunasse jääv Essaouira. Kõva tuule ja tugevate hoovuste tõttu pole linn väga sobiv koht päikesevõtuks ja ujumiseks, küll aga purje- ja lainelauasõiduks. Popkultuurihuvilised leiavad linna lähedalt Jimi Hendrixi asutatud hipikoloonia varemed. Essaouira meeldiv külg on veel see, et kõigest 150 krooni eest ööpäevas võib siin leida suurepärase ookeanivaatega öömaja.

Kui tahate käia kaasmaalaste sissetrampimata radu, siis pärast Essaouirat on aeg Atlandi rannikust eemalduda ja sõita sisemaale, näiteks Maroko kõige huvitavamasse linna Marrakechi. Selle linna peaväljak Djemaa-el-Fna on suure osa päevast täis maotaltsutajaid, muusikuid, kondiväänajaid, jutuvestjaid ja muid müstilise väljanägemisega tegelasi.

Marrakech on ka hea alguspunkt retkedeks Atlase mägedesse või teisele poole mägesid jäävasse Sahara kõrbesse.

Teine võimalus on võtta suund tagasi Tangeri poole, põigates sisse mõnda pisemasse külla, kus vaatamisväärusteks on eeslite seljas sõitvad vanamehed, paarisrakendis atra vedavad eeslid ja kaamelid.