- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Tippjuht Ursel Velve karjääri suurim väljakutse: teha EISis radikaalne muutus koletu kriitika all
„Kõige hirmsam on, kas ma olen sellel tasemel, mida minult oodatakse,“ tunnistab pikemas intervjuus Äripäevale alates maikuust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust juhtiv Ursel Velve.
Loe AI kokkuvõtet
Ursel Velve, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juht alates maikuust, seisab silmitsi karjääri suurima väljakutsega, viies EIS-is läbi radikaalseid muutusi karmi kriitika all. Velve on varem töötanud Samsung Eestis ja Mainori juhtkonnas, kus ta omandas juhtimisoskusi. Septembris koondati EIS-is seitse juhti, mis oli valulik, kuid vajalik samm, et muuta organisatsioon paindlikumaks ja efektiivsemaks. Velve tunneb oma rolli aukartust ja ärevust, kuid on pühendunud muutuste elluviimisele. Tahtejõulise ja vastupidava juhina, kelle endine kolleeg Tele2-st, Margus Nõlvak, imetleb, proovib ta leida kompromisse ja vältida vastasseise.
Saaremaalt pärit Ursel Velve kasvas juhiks Lõuna-Korea elektroonikahiiglase Samsungi Eesti regioonis. Seal saadud õppetundidega lihvis ta tüüri seadmise kunsti Ülemiste City arendaja Mainori juhtkonnas. Läbipõlemise kuristiku serval kõndimine on pannud ta läbima triatlone. Tänavu septembris koondas ta uues ametis raske südamega pinutäie juhte ja sõitis kohe triatleetide mekasse Hawaiile võistlema.
Nüüd seisab ta silmitsi oma karjääri ühe suurima väljakutsega: viia ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses (EIS) radikaalne muutus, mis tähendab veel valusaid koondamisi ja vastupanu murdmist.
Naised tipus
Äripäeva persoonilugude sari „Naised tipus“ toob esile silmapaistvad naised – tippjuhid ja oma ala parimad. Igas loos avaneb ühe naise teekond tema saavutusteni. Lugudes räägime väljakutsetest, eksimustest ja põhimõtetest, mis on aidanud neil jõuda tippu.
- Sarja teine lugu räägib Maximas assistendist tippu tõusnud nüüd Arco Vara juhist Kristina Mustonenist.
„Imetlen Urseli vastupidavust. Ta on Samsungis, Lõuna-Korea kultuuris töötades karastunud. Ma arvan, et see on väga tugev omadus, et viia ellu väga suuri muutusi,“ sõnab Velve endine kolleeg ja juht, Tele2 tegevjuht Margus Nõlvak.
Septembris levis kulutulena uudis, et Velve koondas EISis vähemalt seitse juhti. Praegu paneb Velve paika uusi juhte, kes tema tiimi passivad. Ta lihvib EISi õhemaks ja loob strateegiat, mis kinnitatakse järgmisel kuul, seejärel hakkab ta seda ellu viima.
Ta peab jälgima EISis, et tunneb ära oma liitlased ja vaenlased.
Velvet tundvad inimesed ütlevad – ja ka ta ise –, et ta ei ole mitte kunagi astunud juhina nii kardinaalseid samme, nagu peab tegema nüüd EISis, mis on olnud tugeva kriitika all. Riik ootab, et EISi riskiisu kasvaks, kinni läheksid teenused, millel napib kliente, vaadataks karmilt üle rahaasjad, mängitaks ümber juhtide ja töötajate rollid.
Põrumine juhina
Velve töötas pikalt Lõuna-Korea elektroonikagigandis Samsungis, kus tõusis Eesti regiooni juhiks. Seal olid eesmärgid ambitsioonikad ja kogu aeg pinge peal – let’s make it double.
Pärast kaheksat aastat Samsungis pidi Velve sealt lahkuma. Ta arvab, et oli selles ise süüdi. Oma suurimaks põrumiseks juhina peab ta teise kultuuriga mittearvestamist, selle mittemõistmist.
Üks vestlus Samsungis kasvatas teda juhi ja inimesena kohe eriti, mõtestab Velve. Ta nimetab seda pöördeliseks hetkeks.
Hetkel kuum
„Agiilse ja teotahtelise eestlasena selgitasin oma juhile, kuidas Eestis peaks asju tegema. Väljendasin end liiga otsekoheselt ja tugevalt. Korea kultuuris ei ole selline suhtumine kiidetud, hierarhias ollakse ülespoole aupaklikud,“ meenutab Velve. Pärast seda äkilist vestlust muutus Velve juht külmemaks ja mõne aja pärast läksid Velve teed Samsungiga lahku.
„Toona tundus see ebaõiglane, aga nüüd saan aru, et see oli minu arenguks hea. Vaatasin endale peeglist tõsiselt otsa,“ tõdeb Velve. Ta õppis, et inimesi peab rohkem mõistma – iga inimene elab iga päev enda parimat mina.
„Sain aru, et kui olen rebel, siis see ei vii kaugele,“ taipas Velve, mis tema heaks ei tööta. „Koreas oli üks Baltikumi juht, kes ütles, et businessmen should be humble. Ükskõik, kes on partner, ei tohi kellessegi üleolevalt suhtuda. Mina suhtusin oma juhti üleolevalt, kuna leidsin, et tean Eesti turu tausta rohkem.“
Seega Velvele meeldib, kui inimesed on erilised ja eripärased. Nii rahvuse kui tausta mõttes, sest see rikastab organisatsioonikultuuri, lisab ta.
Sain aru, et kui olen rebel, siis see ei vii kaugele.
Velve jaoks rasked olukorrad on seotud ka töötajatega. Näiteks pani ta juhi positsiooni inimese, kes polnud selleks veel küps. Värskes rollis juht kuhjas oma töölauale rohkem tööd, kui pidanuks. Velve püüdis teda nõiaringist päästa, aga see ei õnnestunud.
Tagasilöök oli ränk. Uus juht põles tõsiselt läbi, mistõttu pidi ta töölt eemal olema. Lõppes see tema töölt lahkumisega. „Minu roll peaks olema märgata, kui inimesele on liiga raske koorem laotud. Märgata selliseid situatsioone varem,“ tunneb ta endal vastutust.
Mikromanageerimine ei ole aga ainult uute juhtide probleem. Sama teevad ka kogenud juhid, on ta märganud. „See on usalduse puudumine.“
Lõputud töötunnid
Velve kasvas üles talus Saaremaal Leisis. Nagu maal ikka, ajas üks töö teist taga. Kui üks tehtud, tuli kohe järgmisega alustada. „Meie peres oli töötempo kogu aeg kiire, niisama aega väga polnud.“ Ülikooli ajal sõpradel külas käies mõistis naine, et on võimalik ka teisiti elada. „Saab lihtsalt olla ja vestelda, koos aega veeta. Püüan elada nii, et nädalavahetustel tööle väga ei mõtle.“
EISi hakkas Velve juhtima selle aasta mais ja enam vabu nädalavahetusi ei ole. „On vaja napsata mõned tunnid. Teha endale järeleaitamist,“ lõkerdab Velve naerda ja lisab, et tal on korralik tugivõrgustik. „Mu elukaaslane ja lapsed on nii mõistvad, et saavad aru, et see ei kesta igavesti.“
EISi juhtima asumise peale imestasid ühed, miks Velve seda teeb, kuid teised ütlesid, et äge.
Velve elukaaslane, ehitusvaldkonnas tegutsev Taago Tulf toetas naise otsust. “Olin kohe selle poolt,“ teatab ta.
Ursel ei otsinud kunagi süüdlast.
Päriselu näitab, et Velve tööpäevad venivad vahel koguni 16tunnisteks. Ta jõuab koju Nõmmele hilja ja unetunnid jäävad napiks. Nii et Velve kuulub kella viie klubisse. „Ursel magab kiiresti,“ naljatab Tulf ja teab, et sedasi suudaks naine pikalt vastu pidada. „Ursel ei kustu ära, tal on lõppematu energia.“
Kuigi uus töö on pingeline, usub Tulf jätkuvalt, et Velve tegi EISi minnes õige valiku. „See on väga suur väljakutse ja suured väljakutsed talle meeldivad. Ma ise vaatan, et muu oleks korras, et pere pool oleks tasakaalus.“
Tulf ja Velve tutvusid Samsungis. Kolleegina imetles Tulf, et ta oskas küsida alati õigeid küsimusi. „Ursel ei otsinud kunagi süüdlast, vaid küsis, miks on nii, mida teha saame ja mis on lahendused. Tema küsimused viisid edasi.“
Kui uurida Velvelt, kas uus juhiroll on hirmutav, vastab ta naeruselt ja kõhklemata jaatavalt. Ta ei varja ärevust. „Iga päev on natuke hirmus. Kõige hirmsam on, kas ma olen sellel tasemel, mida minult oodatakse. Ma ei ole varem neljasada inimest juhtinud. See tiim on väga suur ja teisest küljest ei ole ma varem ka nii suurt muutust läbi viinud,“ räägib ta ja märgib, et hirmu asemel saaks tegelikult kasutada ka sõna aukartus. „Aukartus toob arengu.“
Poliitikud on aru saanud, et reforme on vaja.
Velve endine juht ja hilisem kolleeg Mainoris, praegu Tele2 juhtiv Margus Nõlvak räägib, et Velve ei karda muutusi, kuid EISis on vastupanu uuele tugev. Seda tuleb ka väljastpoolt. Just ametkond jälgib Velve iga sammu kullipilguga. „Poliitikud on aru saanud, et reforme on vaja, aga seni on see ametkonna taha takerdunud,“ ütleb Nõlvak.
Pealegi on Velve väga lähedal poliitikale.
Nõlvak soovitas Velvel EISi juhiks kandideerida. „Ta peab jälgima EISis, et tunneb ära oma liitlased ja vaenlased,“ hoiatab Nõlvak ja soovitab Velvel hoida meelekindlust. „Tuleb järjekindlalt ellu viia seda plaani, millesse usud, olenemata sellest, kui palju antakse kõrvalt jutumärkides head nõu. Tal tuleb teha EISis muudatusi, mida ta pole pidanud varem juhina tegema.“
Ehk siis mahukaid struktuurseid ümberkorraldusi, efektiivsuse otsimist, samuti kriitiliselt teenuste portfelli üle vaatamist.
Velve istus maha pea iga inimesega, kelle nüüd sügisel lahti lasi. „Ma pean väga vajalikuks, et kui see on minu otsus, siis mina kommunikeerin ja selgitan tausta. Et ei oleks nii, et ütlen personalijuhile, et palun vii see sõnum kohale.”
Ta ei näinud pisaraid, vaid pettumust. Kõik polnud otsusega nõus. „Kui inimene on ikkagi 20 aastat, nii suure osa oma elust organisatsiooni panustanud, siis minu otsus tekitab pettumuse.“
Väldib juhte, kes …
Velve ei töötaks ise juhi all, kellele on juhi roll staatuse sümbol. „Kui see on ego teekond,“ selgitab Velve. „Juhil peab olema missioon, see viib ka mind edasi ja arendab.“ Samsungis pulbitses ambitsioon, Mainoris ja Ülemiste Citys missioon. Velvet inspireeris väga Mainori eestvedaja ja Ülemiste City asutaja, 2016. aastal lahkunud Ülo Pärnits, hiljem tema poja pere.
Kui Mainoris kerisid olukorrad kriitiliseks, näiteks kui mõni majaväline partner ei saanud tööga hakkama, siis Velve vältis tülisid. „Ütlesin alati, et istume maha ja räägime, sest see on mõlemale kasulik. Kui pinge on õhus, püüan olla tasakaalustav jõud.“
Kui ta ajas üle õla vaatab, siis kompromissikunstis ongi ta enda meelest juhina enim arenenud. „Kui inimeste emotsioonid kuumaks lähevad, püüan saada teisest osapoolest paremini aru. Päris algusaegadel oli ikka see, et mina ja minu nägemus maksab. Praegu tahan aru saada, mis on teise osapoole soov ja vajadus, miks ta nii käitub.“
Velve ülemused istuvad EISi nõukogus, mille eesotsas on jõulise käekirjaga pangandushunt Erkki Raasuke, kelle tõi majandusminister Erkki Keldo sinna, et ta EISis korra majja lööks.
Küsimusele, kas vajadusel suudaks Velve Raasukesele vastu hakata, vastas tema endise tööandja, Mainor grupi juht Kadi Pärnits kahtlevalt. Velve väldib vastasseise. „Ta väga kaalub enne, kui läheb ei ütlema. Aga enamikul juhtudel, ma arvan, ta ei kasuta seda. Katsub ikkagi kompromissi leida. Ta ei ole revolutsionäär, kes läheks kõikidele, hõlmad laiali, vastu vaidlema. Ja võib-olla neil ei olegi Raasukesega erilisi vastuolusid.“
Velve on nõus, et Raasuke on tugev persoon, kuid kinnitab, et suudab öelda ei. Just siis, kui tekib konflikt tema enda väärtustega. „Ma tahan puhta südamega ja ausalt inimestele otsa vaadata. Nõukogu võib näiteks öelda, et optimeeri makse. EISis seda ei toimuks, aga kusagil mujal võib see nii olla. Midagi sarnast ma kindlasti ei teeks.“
Muidu on Velve avatud ideedele. Temal võib olla üks nägemus, aga nõukogu on kompetentne. „Oleks patt mitte rakendada seda ressurssi, mis on nende peas.“
Mõni teine tuleb sul laua taha nagu mõmm, kuulab ja ei paku suht-koht midagi välja.
Pärnitsa hinnangul on EISil vedanud. Velvet iseloomustavad vastupidavus, optimism, ja mis põhiline: ta on leidlik. „EISile tähendab see kastist välja mõtlemist. Sellega erineb Ursel teistest juhtidest. Mõni teine tuleb sul laua taha nagu mõmm, kuulab ja ei paku suht-koht midagi välja.“
Meeste ja naiste võitlus
Mõttekoda Praxis uuris eelmisel aastal, kuidas saavad Eestis tippjuhiks naised ja mehed ning kas nende karjääriteedes on erinevusi, milliste takistuste otsa nad komistavad.
Tippjuhtidega tehtud intervjuud näitasid, et mehed saavad tippjuhiks tänu oma kontaktidele või töötab juhus nende kasuks. Naised peavad end aga pidevalt tõestama, ka kandideerides. Praxise analüütik Maarja Tinn ütles, et kui naised saavad tippjuhiks, läbides mitmeetapilisi konkursse, siis mehi kutsutakse juhi kohale, reeglina nad kandideerima ei pea. Või kui peavad, siis formaalselt, sest võitja on ette teada.
Velve arvab, et talle on juhi rolle usaldatud, sest ta võtab iga ettevõtet, kus töötab, nagu enda oma. Klaaslagi on tema jaoks võõras termin. „Ma olen lugenud klaaslaest, aga ma ei suhestu nende lugudega,“ tõdeb Velve. „Mul on vedanud tööandjatega, kes on näinud minus midagi enamat kui see, et olen naine.“
Ta ei ole enda sõnul tundnud naiste ja meeste erinevust. Ometi ei ole see päris tõde.
Kes on Ursel Velve?
Sündinud 27.05.1978 (47)
Pärit Saaremaalt
Kahe tütre ema, Grete Lisette (22) ja Arabella (10)
Haridus
Magistrikraad: Global Marketing, University of Liverpool (Ühendkuningriik)
Bakalaureusekraad: ärijuhtimine, Estonian Business School
Töö
2025 mai – … Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), juhatuse esimees
2015–2025 Mainor Ülemiste AS / Ülemiste City, juhatuse liige, innovatsiooni ja arengu valdkond
2010–2018 Samsung Electronics Baltic SIA, Eesti regiooni juht
Velve on varem avalikult meenutanud, kuidas Samsungis juhiks pürgimine tal kohe esimesel korral ei õnnestunud. Hiljem vihjati naisele, et komistuskiviks sai just tema sugu. „Olin pettunud,“ tõdeb ta. Kuid see polnud katastroof, rõhutab Velve – maailm on täis ettevõtteid, kuhu tööle minna.
Samas kiidab Velve naiste julgustamist, sest väikesed tüdrukud näevad, et ettevõtluses, investeerimises või riigijuhtimises on naised samasugused nagu mehed. „Kui vaatan oma 10aastast tütart, siis ta alustas 7aastaselt palavatel suvepäevadel tänaval muffinite ja morsi müümisega,“ on Velve uhke. „Minul sellist ettevõtja DNAd ei ole.“
Naisjuhtidega võiks Velve sõnul alati rääkida, kuidas tööd ja eraelu tasakaalus hoida. Aga meesjuhtidega me ju ei räägi sellest? „Aga miks me ei räägi?“ küsib Velve vastu, sest ta leiab, et nii meestele kui ka naistele on kodune elu oluline.
„Töötasin koos meesjuhiga, kellel on neli last. Ta sai kaksikud sel ajal, kui koos töötasime. Ta panustas palju pere toetamisse – seda peaks ka nägema ja tunnustama,“ põhjendab ta. „Või minu elukaaslane, tänu kellele ma saan nii palju tööd teha ja selliseid rolle võtta.“
Kui vaadata, kui kaugele on jõudnud Kaja Kallas, Maive Rute ja teised naised, siis ei takista naisi aga mitte miski, leiab Velve. „Me ise piirame ennast. Sellega, et me ei usu endasse: et oleme suutelised järgmist riskantset positsiooni või väljakutset vastu võtma.“
Velve mõtleb enne, kui oletab, miks naised ei usu elumuutvatel hetkedel endasse. „Me kardame feilida ja seetõttu jääme pigem turvalisse tsooni,“ kostab ta ja lisab, et see kehtib laiemalt. Näiteks treenimisega mõtlevad inimesed, et ei jõua seda teha, sest ei ole aega. „Tegelikult on oluline enda väärtustamine ja prioritiseerimine.“
Sport Velve elus
Velve on korra elus kõikunud läbipõlemise äärel. Juhtus see Samsungis esimestel kuudel. Ta tundis end segaduses, sest tema juht oli kaugel, aga vastutus suur. Velve oli rahulolematu, ta muutus väga enesekriitiliseks, tundes, et ei edene töös.
Mustast august tõmbas naise välja sport. Velve tegi tänavu läbi oma 15. täispika triatloni. Ta tahab olla füüsiliselt ning vaimselt terve ja terav. Ja võimalikult kaua, loodab Velve, olles just näinud, kuidas 80aastane naine lõpetas Hawaiil Ironmani. „See on nii inspireeriv.“
Trenni teeb Velve koos oma elukaaslasega. Talveperioodil treenib naine nädalas kokku 12–16, hooaja sees 19–21 tundi. Selle aasta augustis tegi ta rekordi, kui nädalas kogunes pikkade tööpäevade kõrvalt 27 tunni jagu trenne.
EISi töötajad panid tähele, et pärast seda, kui Velve suure juhtide koondamise ära tegi, läks ta järsku puhkusele. Velve kinnitab, et põhjus polnud selles, et ta kartis tagajärgi. Kuna Velve kvalifitseerus Hawaii triatlonile, mis on iga triatleedi unistus, siis otsustas ta seal teist korda osaleda, kuna peagi käib sinna pääsemine läbi eriti tiheda sõela.
Velvet treenis pikalt tuntud triatleet Marko Albert. Hawaii Ironmanile ei pääse iga harrastussportlane, selgitab Albert. „Juba sinna kvalifitseerumine on suur asi, selle nimel näeb vaeva kümneid tuhandeid inimesi üle maailma.“
Ta on valmis võitlema ja kannatama.
Velvet peab Albert isegi liiga tubliks. Endale ta väga armu ei anna. “Ursel kukkus ükskord Tallinna Ironmanil ja kuigi ta sai väga-väga haiget, tegi ta distantsi lõpuni. Et pärast kolm nädalat käsi kaelas ringi käia,“ kirjeldab Albert, kuidas õlaliigese rebend Velvet ei pidurdanud. „Ta on valmis võitlema ja kannatama, see paneb tundma imetlust. Temas ei peitu ürgandekat sportlast, kes võinuks jõuda olümpiale, vaid puhas töö ja distsipliin.“
Mida sa ei tea Ursel Velvest
Ülikooli ajal töötas Velve Keskerakonna büroos assistendina. See oli Tallinnas tema teine töökoht. Keskerakonda kutsus teda kandideerima kursusekaaslane. Velve õppis nelja aastaga tundma, kuidas poliitika toimib. „Tundus põnev Eesti tipp-poliitiku kõrval töötada. Ma arvan, et see kasvatas mind inimesena väga palju.“
Juba Keskerakonna ajal, kui trolliga tööle sõitsin ...
See tipp-poliitik oli Edgar Savisaar. „Ta oli väga tugev juht. Kuulas teisi, aga tal oli väga tugev oma arvamus. Ta oli oma aja legend. Inimesed austasid, hindasid teda, tal oli oma fännklubi.“
Poliitikas ei tahtnud ärijuhtimist õppinud Velve siiski karjääri teha. „Kampaaniast kampaaniasse ja valimistest valimistesse elamine ei ole minulik.“
Mis sellega kaasneb? “See tähendab, et sa püüad lubada asju, et hääli saada. Aga kui vaadata, mis majanduse jätkusuutlikkuse tagab… Juba Keskerakonna ajal, kui trolliga tööle sõitsin, ostsin omale Äripäeva, et majandusteemadega end rohkem kurssi viia,” lausub Velve.
Seotud lood
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) nõukogu kinnitas uueks juhatuse esimeheks erasektori tippjuhi kogemusega Ursel Velve, kes asub ametisse mais.
Intervjuu Erkki Raasukesega: avalikul sektoril on tõsiseid probleeme iseenda reformimisega
Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus (EIS) kärbib pakutavaid tooteid ja teenuseid ning koondamisteate on saanud vähemalt seitse juhti. Nõukogu esimees Erkki Raasuke tõdeb intervjuus, et kui juhid muutustega kaasa ei tule, siis tulebki oma teed minna.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele