- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Loe AI kokkuvõtet
Frogi e-pood, mis on tuntud oma värvikate reklaamide ja rahva lemmiku tiitli poolest, seisab silmitsi maksuskeemi kahtlustustega, kus konkurendid kahtlustavad maksu- ja käibemaksupettust. E-poe arvetel on sageli 0% käibemaks, mis tekitab kahtlustusi maksupettustes. Frogi omanikeks on Andrei Faizullin, Tetyana Fromzel ja Jelena Gorbenko, kes ei soovi süüdistustele vastata, kuid kinnitavad, et madalate hindade strateegia tõttu on nende konkurentsieelis õigustatud. Maksu- ja tolliamet ei kommenteeri konkreetseid asju, kuid ettevõtte deklareeritud käibed ja maksude osakaal tekitavad kahtlused ebaausas käitumises.
Avalikkusele on Frogi e-pood paistnud viimastel aastatel silma värvikate reklaamidega TikTokis. Tänavu pälvis Frog e-kaubanduse liidu korraldatud konkursil kodutehnika e-poe kategoorias rahva lemmiku tiitli. Konkurendid aga kahtlustavad, et Frogi jõuline hüpe toetub hämaratele skeemidele. “Siin on puhas klassikaline petuvärk. Seda me ei tolereeri,” sõnas üks konkurentidest.
Frogi omanikud keeldusid süüdistusi kommenteerimast. “Meie ettevõte ei pea vajalikuks reageerida konkurentide poolt levitatavatele spekulatsioonidele ega anda kommentaare ajakirjanduses esitatud viidetele, mis tuginevad juba aastaid tagasi majandusaasta aruannetes kajastatud andmetele,” teatas ettevõtte juhatus oma ühises kirjalikus avalduses.
Kahtlused hakkasid kuhjuma, kui Frogi e-poodi tabasid paari aasta eest justkui õnn ja õnnetus korraga. Ettevõte kasvatas hüppeliselt käivet, kuid pidi maha kandma või alla hindama 1,6 miljoni euro väärtuses kaupa. Sellele vaatamata teenis e-pood toona korraliku kasumi. Frogi juhid ei taha sellest suurest miinusest midagi rääkida ja kinnitavad, et firma on tugev ja tegus.
Ma olen selline inimene, kes pigem võtab riske kui mõtleb, kas see on seda väärt või mitte.
Frogi juhatuse liige ja osanik
Frog on köitnud juba mitu aastat e-kaubanduse turul tähelepanu oma ebatavaliste arvetega. Äripäev on näinud mitut Frogi eraklientidele alates 2024. aasta jaanuarist väljastatud arvet, millel on märgitud käibemaksu määraks 0% või pole arvel käibemaksu rida üldse kajastatud.
Varem on Frogi üks juht ja omanik Andrei Faizullin meedias avatult rääkinud, kuidas talle meeldib ise endale asjad selgeks teha ja katsetada. „Ma olen selline inimene, kes pigem võtab riske kui mõtleb, kas see on seda väärt või mitte. Parem on proovida kui mitte proovida ja siis kahetseda,“ ütles ettevõtja ühes podcast’is enda kohta.
„Iga kord proovime midagi uut teha ja see on garantii, et meil on kasvutrend,“ avas Faizullin oma äriloogikat.
Kummalised arved
Loomulikult panid 0% käibemaksuga arved konkurente küsima, kuidas nii saab ja kas nemadki saaksid müüa oma kaupa käibemaksuta – kes ei tahaks. “Paljud jälgivad, mis seal saab, mis toimub. Kui konkurents on ebaaus, siis see ei meeldi mitte kellelegi,” rääkis üks Frogi konkurent. “Nad mahhineerivad maksudega, käibemaksuga,” lisas teine.
Lisaks Faizullinile kuuluvad Frogi juhtkonda ja omanikeringi Tetyana Fromzel ja Jelena Gorbenko. Kahtluste ja konkurentide väidete ümberlükkamise asemel saatsid nad vastuseks Äripäeva küsimustele hoopis ühise avalduse, kus ütlesid, et Frogi konkurentsieelis seisneb eelkõige selles, et nad on vähendanud madalate hindade nimel aastaid omanike kasumimarginaali.
“Pole ka üllatav, et konkurendid ei pruugi olla rahul olukorraga, kus nad on sunnitud meie eeskujul oma kasumimarginaalides järele andma ja sellistel põhjustel otsivad võimalust meid rünnata,” pareerisid nad.
Paljud jälgivad, mis seal saab, mis toimub. Kui konkurents on ebaaus, siis see ei meeldi mitte kellelegi.
Klientidele väljastatavatel arvetel kinnitab Frog, et kõik on justkui korras: “Sisaldab käibemaksu, mida arvutatakse vastavalt käibemaksuseadusele,” seisab arvetel. Seejuures on lisatud käibemaksuseaduse paragrahv, mis viitab, et Frog müüb kaupa läbi vahendaja. Kuid kaupa ei hakanud vahendama mingi erapooletu partner, vaid Frogi omanike teine ettevõte.
Hetkel kuum
Esialgu oli Frogi e-poel Eestis aastaid üks ettevõte, mille kaudu kogu äri käis: Frogest OÜ. Ligi kümme aastat tegutsenud e-poe omanikud asutasid 2023. aastal aga teise ettevõtte Frog Store OÜ. Näib, et just Frog Store hakkas Frogesti kaupa eraklientidele vahendama.
Arvetele on lisanud e-pood viite ka teisele käibemaksuseaduse paragrahvile, millega tahetakse ilmselt selgitada käibemaksu puudumist. Viidatud paragrahvid kirjeldavad aga, et käibemaksumäär on 0% näiteks juhul, kui kaupa vahendatakse erakliendile väljaspool Euroopa Liitu või teistel väga erandlikel juhtudel. Frogi äri kirjeldavat punkti seal ei leidu.
Maksuseadus ei luba maksuametil kommenteerida ühegi konkreetse ettevõtte tegevust, kuid üldpõhimõttena selgitas maksu- ja tolliameti (MTA) käibemaksu riskijuht Kristi Veskus, et Eestis asuvale eraisikule tuleb tavalise koduelektroonika müügil väljastada alati tavalise käibemaksuga arve. Vahendaja kaudu müümine maksumäära ei muuda.
Kaupade müümisel vahendaja kasutamine ei ole keelatud, kuid selleks on kindlad reeglid. Veskus selgitas, et vahendaja peab sõlmima teise ettevõtte nimel tegutsemiseks lepingu, aga kauba müügi eest vastutab sellisel juhul tegelik müüja, kelle nimel tuleb kliendile arve väljastada. Siit paistab järgmine vastuolu. Frogi puhul paistab, et tegelik müüja oli endiselt Frogest, kuid arveid väljastas Frog Store, kes vahendajana ei tohiks seda teha.
Kes maksis maksud?
Jääb küsimus, kas ja kuidas deklareeris Frogest kaupade müügist tekkinud käibe ja tasus maksud, kui arveid väljastas Frog Store. Arvestades ettevõtte tulemustes kajastatud väikest müügitulu, deklareeris viimane ilmselt vaid vahedamiselt teenitud käibe. Konkurendid kahtlustavad, et kauba enda eest Frog makse ei tasunudki. Seda kahtlust toetab ka Frogi kahe ärikeha MTA-le deklareeritud käibe ja maksude statistika.
Vahendust pakkuma hakanud Frog Store alustas tegevust 2023. aasta neljandas kvartalis. Samas kvartalis langes järsult e-poe põhifirma Frogesti deklareeritud käive. Kui 2023. aasta esimeses kolmes kvartalis ulatus see 3,5–3,8 miljoni euroni, siis neljandas kvartalis kukkus kolmandiku võrra ehk 2,5 miljoni peale. Jõulude aegu teevad e-poed tavalistelt aga just rekordtulemusi.
Veelgi järsemalt kukkus Frogi maksude tasumine. Võrreldes kolmanda kvartaliga maksis ettevõte aasta lõpus viis korda vähem makse – vaid 52 000 eurot. Kui äri käis nüüd läbi kahe ettevõtte, siis seda kukkumist ei tasanda ka Frog Store’i tasutud maksude summa, mis oli samal ajal 8700 eurot. Võrreldes käibega, jäi Frogesti tasutud maksude osakaal ebatavaliselt väikseks ka järgmistes kvartalites.
Audiitoribüroo Ernst & Youngi juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling selgitas, vahendusteenust pakkuv ettevõte peabki maksuametile deklareerima vaid selle summa, mille ta vahendamise teenuse pealt teenib. See selgitab, miks Frog Store’i tasutud maksude kogusumma jäi kvartali kohta enamasti vaid 8000-9000 euro kanti. Oluline on aga, et ka kauba müük saaks deklareeritud ja maksustatud. “Vahendusteenuse maksustamine ei tee olematuks kauba müügi deklareerimise kohustust,” rõhutas Elling.
Käibemaksudeklaratsioonid ei kajasta aga alati ettevõtte tegelikku käivet. E-poodidel mõjutab seda suuresti asjaolu, et enamasti tellitakse kaup Euroopa hulgiladudest. Euroopa Liidust pärit kaup maksustatakse pöördkäibemaksuga, mis tähendab, et kaupade eest makstud summa läheb deklaratsioonidel käibe arvestusse, kuid käibemaksu Eesti ettevõte selle eest reaalselt ei tasu. Käibemaksu peaks ettevõte kokku koguma klientidelt, kui ta neile kauba edasi müüb.
Kui aga ettevõtte maksude tasumine on vähenenud, võib tekkida kahtlus, et käivetes on küll kajastatud kauba import, mis maksukohustust ei tekita, kuid deklareerimata on jäänud mingi osa kauba müügist.
Elling selgitas, et puhtalt käibedeklaratsioonide võrdlemisega on siiski keeruline põhjapanevaid järeldusi teha. Kõige lihtsam alternatiivne selgitus on, et Frogi müük võiski järsult kukkuda. Samas ei välista ta võimalust, et vahendamise käigus unustati kauba enda müük deklareerida. “Tänaste teadmiste põhjal ei oska arvata, kas siin taga on maksudest kõrvalehoidumine või äriline eesmärk,” märkis Elling kahe ettevõtte kasutamise kohta.
Suur õnnetus?
Frogesti 2023. aasta aruandes on aga üks suur kulu, mis ei jäta tõstataud kahtlusi arvestades olukorrast head muljet. Ettevõtet tabas 2023. aastal justkui totaalne katastroof. Maha tuli kanda või alla hinnata 1,6 miljoni euro väärtuses kaupa – see oli 20% toonasest aastakäibest.
“See on väga imelik,” vaatavad konkurendid asja suure kahtlusega. Arvestades e-kaubanduse kasumimarginaale, peaks selline mahakandmine viima ettevõtte sügavasse kahjumisse. Frogest jäi aga tol aastal ligi 131 000 euroga puhaskasumisse. See oli ka korralik hüpe võrreldes kahe varasema aastaga, mil Frogest teenis vastavalt 10 000 ja 260 eurot kasumit.
Teiseks ei tohiks tavapäraselt e-poel, kes tellib Euroopa ladudest kauba ja tarnib selle kohe kliendile, suurt laovaru tekkidagi, lisasid konkurendid. Selle seisukohaga nõustus ka üks audiitor, kellega Äripäev sel teema suhtles. Varasematel aastatel jäid Frogestil laovarud 200 000-300 000 euro kanti. Kuid 2023. aasta lõpuks oli aga ka veel pärast allahindlusi ettevõttel ligi 600 000 euro väärtuses varusid.
Teistel marginaalsed allahindlused
Võrdluseks, 2024. aastal tegi 9 kaupluse ja e-poega elektroonikakett ONOFF varude allahindlusi ja mahakandmisi 7000 euro jagu. See on 0,04 protsenti ettevõtte 18,6 miljoni eurosest müügitulust. Varusid oli ONOFFil aasta lõpus 1,5 miljoni euro väärtuses.
Samal ajal tegi 21 kauplusega Klick allahindlusi ja kandis mullu maha 70 380 euro väärtuses kaupa. See on 0,16 protsenti nende 43 miljoni euro suurusest müügitulust. Varusid oli Klickil aasta lõpus 6,4 miljoni euro väärtuses.
“Kindlasti tundub kahtlane,” kinnitas anonüümseks jääda soovinud audiitor tuntud büroost. “Varudesse ja nõuetesse saab alati probleeme peita, jättes allahindlused või kulud tegemata ja hoides seeläbi kasumit paremana. Või vastupidiselt – kasumit peites ja müügitulu mitte kajastades.”
Laovarud võivad küll suureneda, kui ettevõte muudab ärimudelit ja hakkab ise näiteks mingite toodete maaletoojaks, kuid kuidas on võimalik, et elektroonikat müüv ettevõtja peab 1,6, miljoni euro jagu kaupa maha kandma?
“Vargus, lao kahjustus, kajastamata müügitulu ja käibemaks, ebatäpne ja raamatupidamise toimkonna juhendi arvestuspõhimõtetest erinev raamatupidamine, raamatupidamistarkvara või arvestuse kadu või rike,” loetles audiitor.
Võimalusi on seega mitmeid, kuid jõuame tagasi küsimuseni, miks oli vaja Frogil hakata müüma kaupa kahe ettevõtte n-ö vahendusega ja kas niiviisi müüdud kaup sai ka maksuametile deklareeritud. Kui ei saanud, hakkas probleem just paberil paisuva laovaru kujul kuhjuma.
“Fakt on see, et kui üks firma on ostnud kauba endale müügiks, siis kuskil peab kajastuma ka selle kauba müük või siis istuvad kaubad ikka laos,” märkis Elling. Lattu ei saa aga müüdud kaup paberil jääda, kuna audiitor hakkaks kauba järele küsima.
Frogi audiitoril nappis infot
Audiitor Gert Schultz nentis Frogesti 2023. aasta aruande ülevaatuses, et ei saa avaldada arvamust algbilansi ega kasumiaruande kohta, kuna tegemist oli esmakordse audiitori kontrolliga ja seetõttu pole tal kindlust, kas eelneva aasta lõpus esitatud numbrid on õiged. Seega avaldas audiitor arvamust vaid 2023. aasta bilansi lõppsaldo kohta (varad, võlad, nõuded jne). Selle kohta ei näinud audiitor midagi, mis paneks teda uskuma, et aruanne ei kajasta Frogesti finantsseisundit õiglaselt.
Konkurentide peamine kahtlus on, et suure varade mahakandmise eesmärk on varjata kajastamata müügitulu ja vältida käibemaksu tasumist. Mahakantud kauba eest makse tasuma ei pea.
Kui kahtlused peavad paika, oleks 2024. aasta aruandes kummitusliku laovaru probleem veelgi suurem, kuid möödunud aasta aruannet pole Frogest veel esitanud.
Maksuamet astus koibadele?
Küll aga paistab kvartali deklaratsioonidest, et tänavuse aasta teises kvartalis on midagi muutunud. Frogesti tasutud maksude osakaal deklareeritud käibest on uuesti järsult tõusnud. Jaanipäeva paiku tekkis aga Frog Store’il ja Frogestil täpselt samal ajal ja sama suur ligi 75 000eurone maksuvõlg. Enamasti tähendab see, et maksuamet on mingil põhjusel esitanud mõlemale ettevõttele solidaarselt maksunõude.
Samuti on praeguseks Frogi kodulehel märgitud eraklientidele müüjaks uuesti Frog Store’i asemel Frogest. Augusti keskel ühele erakliendile väljastatud Frogesti arvel on taas märgitud tavapäraselt ka käibemaks. Arvelt on kadunud viited käibemaksuseaduse paragrahvidele ning lisatud on meeldetuletus, et nüüd tuleb kõik maksed teha Frogesti nimele.
See paneb küsima, kas maksuamet sekkus ja Frog pidi oma maksukorralduse ümber tegema.
“Kõlab üsna loogiliselt, et maksuhaldurile ei meeldinud olukord, kus vahendusteenuse pakkumisel unustati kauba enda müük deklareerida ja mõlema suhtes kohaldati solidaarvastutust. Maksuhaldur on seda ennegi teinud, et käsitleb eraldiseisvaid maksumaksjaid ühise majandusüksusena,” märkis Elling.
Mis oli kahe äriühingu kaudu kaupade müümise eesmärk ja kas see oli ka seaduslik, peab maksuamet kindlaks tegema, nentis ta siiski. Maksuamet aga selliseid detaile ei avalda ning selle kohta kommentaaride andmisest keeldus ka Frogi juhtkond.
“Kui tekib vajadus vastata küsimustele sügava mineviku kohta, siis teeme seda selleks ettenähtud menetluses, mitte ajakirjanduses,” vastas ettevõtte juhtkond ühises vastuses.
Maagiline 4,8 miljoni piir
Frogesti viimaste aastate aruannetes leidub aga veel ridu, mis nii konkurente kui audiitorit imestama panevad. Näiteks 2022. aastal tekkis Frogestil Eestis 1,7 miljonit eurot negatiivset müügitulu, millel on vaid lakooniline põhjendus “otsesed kulud”.
“Number on hästi sihitud ja tähelepanuväärivalt ümmargune. Teoreetiliselt saab see olla esmalt vääralt kajastatud agendi- või komisjonilepingute müük või ka näiteks ostu- või müügiboonused, mis saadakse tavaliselt hankijatelt mahu pealt ja need kanduvad edasi klientidele,” arutles Äripäeva palvel aruandega tutvunud audiitor.
Ta lisas aga, et müügitulu saab olla negatiivne vaid juhul, kui eelmiste aastate aruannetes tehakse tagasiulatuvalt mingeid parandusi. Jooksva aasta aruandes ei ole see kuidagi loogiline.
Kui 1,7 miljoni euro puhul oli tegu mõne tavapärase kuluga, näib esiti arusaamatu, miks ei kajastatud seda tavapäraselt kasumiaruandes kulude real. Kasumi mõttes oleks olnud tulemus sama, kuna sel juhul olnuks kasumiaruandes müügitulu real 6,5 miljonit eurot, mitte 4,8 miljonit, nagu jäi negatiivse müügitulu kajastamisega.
Kui tekib vajadus vastata küsimustele sügava mineviku kohta, siis teeme seda selleks ettenähtud menetluses, mitte ajakirjanduses.
Konkurendid kahtlustavad taas, et ehk üritas Frogest ka 2022. aastal mingit deklareerimata müügitulu peita. Audiitor aga kahtleb selles ja peab loogilisemaks selgituseks eesmärki vältida audiitori kontrolli.
Nimelt 2022. aastal kehtinud piirmäärade järgi läks audiitori ülevaatuse all ettevõte, mille käive ületas just 4,8 miljoni euro piiri. Pärast 1,7 miljoni euro müügitulust lahutamist jäi ettevõtte müügituluks 4,77 miljonit eurot, mis jääb napilt ülevaatuse piirmäära alla.
Hämmingut tekitas konkurentide seas seegi, et 2023. aastal lisati Frogesti majandusaasta aruande arvestuspõhimõtetesse tingimus, et tagastatud kaubale rakendatakse varude arvestusel allahindlust 70% soetusmaksumusest.
Audiitor märkis, et teoreetiliselt võib nii suur allahindlus tagastatud kaubale olla põhjendatud, kuna tagastamisega võivad kaasneda kulud seoses toote pakendamisega ja uuesti müüki panemise või hankijale tagastamisega.
Konkurentide sõnul on aga 70% allahindlus tagastatud kaubale täiesti ebaloogiline. Nad selgitasid, et enamasti pannakse tagastatud kaup uuesti täishinnaga müüki. Koduelektroonika e-poodide kasumimarginaalid jäävad 10% alla ning keegi ei taha endale raamatupidamisse allahindluskulusid põhjendamatult juurde kirjutada.
Järgmisel, 2023. aastal lisandus Frogesti majandusaasta aruande arvestuspõhimõtetesse teisigi konkurentides küsimusi tekitavaid punkte. Näiteks kantakse alla 300 euro jäävad varud nende soetamise hetkel kohe kuludesse ja üle aasta seisnud varusid hakatakse loomuliku kulumiga alla hindama.
Kuigi konkurendid kahtlustavad neilgi juhtudel, et Frog otsib võimalusi, kuidas deklareerimata jäänud, kuid tegelikkuses maha müüdud kaubast bilansis vabaneda, siis audiitori hinnangul võivad segased põhimõtted ja terminite vale kasutamine viidata ka lohakusvigadele.
“Kuna arvestuspõhimõtted tunduvad olevat kuskilt tõlgitud, siis pigem arvan, et puhas lohakus ja võhiklikkus, mitte mingi teadlik skeem,” arvas audiitor.
Numbrid sügavast minevikust
Frogesti juhatuse ühine kommentaar täismahus
Meie ettevõte ei pea vajalikuks reageerida konkurentide poolt levitatavatele spekulatsioonidele ega anda kommentaare ajakirjanduses esitatud viidetele, mis tuginevad juba aastaid tagasi majandusaasta aruannetes kajastatud andmetele. Sellised numbrid ei peegelda meie tänast tegevust ega tulemusi. Täna oleme jätkuvalt tugev ja tegus ettevõte, mille peamine eesmärk on pakkuda tarbijatele kvaliteetset kaupa taskukohase hinnaga.
Meie konkurentsieelis seisneb eelkõige selles, et oleme aastaid vähendanud omanike kasumimarginali eesmärgiga hoida hinnad klientidele soodsatena. Nii loome oma klientidele reaalset lisaväärtust, samal ajal kindlustades ettevõtte jätkusuutlikku arengut. Pole ka üllatav, et konkurendid ei pruugi olla rahul olukorraga, kus nad on sunnitud meie eeskujul oma kasumimarginaale järele andma ja sellistel põhjustel otsivad võimalust meid rünnata.
Meie tegevuse peamine mõõdupuu on ja jääb olema rahulolev klient, mitte konkurentide loodud kõrvalised arutelud ega ajakirjanduses esitatud väited. Kui tekib vajadus vastata küsimustele sügava mineviku kohta, siis teeme seda selleks ettenähtud menetluses, mitte ajakirjanduses.
Seotud lood
Kaks kolmandikku eestlastest ostab kaupu otse Hiinast
Kohalikud e-kaupmehed kasutavad kavalaid võtteid, kuidas konkurentsis püsida, kuigi surve Hiinast on suur ja Euroopa Liit lajatas veebipoodnikele selga äsja veel ühe nõude juurde.
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Juulikuine käibemaksutõus kergitab ka elektroonikakaubamüüjate hindu. “Me ei saa kahjumiga töötada,” ütlevad poepidajad ja ennustavad, et juuli võib üsna vaikne tulla.
Suur eeskuju on Oleg Gross
Kui kolm aastat tagasi korjasid toidukauplused oma poeriiulitelt ära Vene päritolu Borjomi mulliveed, ostsid kaks noormeest neid kokku lausa kaks rekatäit.
Tallinna kesklinnas Narva maanteel asuvast Foorumi keskusest saab Urmas Sõõrumaa käe all Artius. Järgmise aasta kevadeks uut nägu ootavas keskuses ei jaksa aga paljud ettevõtted remondi ajaks jääda majanduslikult niigi keerulisel ajal senise rendipinna suhtes kindlaks, paljud on juba lahkunud ning jääjate elu teeb see veelgi raskemaks.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele