- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Loe AI kokkuvõtet
Eesti väikeaktsionärid võitsid kohtus Telia vastu, kuid paljud neist ei saa siiani aru, et neil on õigus saada täiendavat hüvitist. 15 aastat tagasi müüs Eesti riik Eesti Telekomi, sundides väikeaktsionäre müüma aktsiaid TeliaSonerale. Enno Zimmer, 92, ootab veel oma õigust saada umbes 250 eurot. Kohtus leiti, et Telia pakkus liiga madalat hinda, kuid lisamakse nõudmine jäi aktsionäride enda ülesandeks. Paljud, sealhulgas advokaadid Kristjan Hänni ja Carri Ginter, toetasid aktsionäre, kuid kohtuotsusest ja selle täideviimisest ei ole piisavalt informeeritud. Telia väidab, et nõuded on nüüdseks aegunud, kuid lubab siiski kaaluda viivise maksmist kuni aasta lõpuni.
Kõik sai alguse 15 aastat tagasi, kui Eesti riik otsustas müüa Eesti Telekomi. Koos sellega pidid ka väikeaktsionärid oma aktsiad müüma suuromanikule TeliaSonerale.
Tänavu sügisel 92. sünnipäeva tähistav vanahärra Enno Zimmer ootab siiani osa oma rahast.
Telia peaks talle maksma umbes 250 eurot, arvutas Zimmer. „See summa pole seda väärt, aga asi on põhimõttes. Et inimesi niimoodi petetakse,“ sõnab ta ja tõstab oma Valgamaa maakodu lauale kohvitasside ja Rõngu Pagari saiakeste vahele kohtumääruse pataka. Külalislahkes õhustikus mõjub paarikümne-leheküljeline määrus kui võõrkeha.
Selle aasta alguses ootas Zimmerit postkontoris tähitud kiri. „Mida kurja ma teinud olen,“ imestas ta, kui suurest ümbrikust Harju maakohtu määruse välja tõmbas.
Ta luges keerulist juriidilist teksti pikalt. Kohe mitu korda, kuniks see oli klaariks loetud. Zimmerile polnud oluline määruse fookus, mis rääkis õigusabikuludest. Zimmer taipas hoopis, et juba pea kümme aastat tagasi sai Telia ja tema vaheline vaidlus punkti. Kohus leidis, et Telia maksis talle aktsiaid üle võttes liiga vähe, nagu ka paljudele teistele.
Zimmer ei teadnud kohtuotsusest siiani mitte midagi. Ta oli alla andnud. „Tundus, et raha on tühja läinud. Palju asju hääbub, lõpuks ununeb.“
20 aastat tagasi teatas Reformierakonna esimees, samal aastal peaministriks saanud Andrus Ansip, et riik võiks maha müüa oma 27,17protsendilise osaluse Eesti Telekomis. Seda tehtigi mõni aasta hiljem majanduskriisi ajal. Ettepaneku alustada läbirääkimisi suuromaniku, Soome-Rootsi kontserni TeliaSoneraga tegi 2009. aastal rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusministeerium püüdis TeliaSoneralt välja kaubelda kõrgemat hinda, kuid see ei õnnestunud, kirjutas Postimees. TeliaSonera tegi riigile sama pakkumise, mille ka väikeaktsionäridele. Jürgeni Ligi ütles lõpuks, et tehing oli hea nii hinna kui ka kaasnevate asjaolude poolest.
Kokku oli Eesti Telekomil 1500 vähemusaktsionäri. Nad said tugevama jõuga TeliaSoneralt ülevõtupakkumise. TeliaSonera maksis ühe aktsia eest 5,94 eurot. Aktsionäridele oli see kui külm dušš. Nende hinnangul oli Eesti Telekomi turuväärtus palju kõrgem kui Soome-Rootsi kontsern välja käis.
Algas ränk võitlus vähemusaktsionäride ja hiiglasliku korporatsiooni vahel.
Investorite eest astus välja Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni, kelle taha koondusid ka teised. Eesti Telekomi 250 vähemusaktsionäri panid raha kokku ja läksid 2010. aastal Telia vastu kohtusse. Nad nõudsid pakutud 5,94 euro asemel vähemalt ligi 8 eurot aktsia kohta.
Hetkel kuum
Kohtuuksi kulutati kaua. „See oli võitlus, isiklik ja solvangutega,“ ütleb Hänni mammutvaidluse kohta. „See oli väga massiivne, puudutas nii poliitikuid, majandust, õigussüsteemi. Kokku saaks paksu raamatu jagu materjali.“
Eesti Telekomi aktsionärid katsetasid esimest korda Eesti kohtu ajaloos ühishagi. See peaks hoidma kohtu ressurssi kokku, sest iga inimene ei lähe eraldi õigust nõudma. Ka on sellisel hagil suurem mõju.
„Minu karjääri üks pikemaid vaidlusi,“ märgib aktsionäre esindanud büroo Sorainen advokaat Carri Ginter.
Tegid väikestele liiga
Kohus leidis, et Telia tõesti pakkus aktsionäridele liiga madalat hüvitist, aus olnuks maksta 6 eurot aktsia kohta. Rahas tähendas see peaaegu miljonit eurot. Viivist Telia tasuma ei pidanud, kuid pakkus, et maksab ikka – heast tahtest kolme aasta jagu. Hänni sõnul olnuks selle asemel õige, et Telia tasub kõigi aastate eest.
Kuigi aktsionärid said kinnituse kahtlusele, et nende aktsiate väärtus oli Telia esialgu pakutust kõrgem, polnud kohtu mõistetud summa nende jaoks piisav. Nad leidsid, et Telia peaks maksma viis korda suurema summa. Riigikohus ei võtnud seda kaebust menetlusse. „Leidsime, et aktsia väärtus on 10 eurot, kuid kohus määras väärtuseks 6 eurot, mis oli täielik jama,“ meenutab Hänni.
Viimase õlekõrrena pöördusid aktsionärid 2019. aastal inimõiguste kohtusse, kes aga asja menetlusse ei võtnud. Pärast seda on veninud tehnilisemad vaidlused.
Pettumused jätkusid
Aktsionäridele, peamiselt tavalistele inimestele, said järgmiseks komistuskiviks juriidilise maailma reeglid.
Nimelt tegeles kohus põhivaidluses sellega, kas ja kui palju pidanuks Telia tegelikult maksma ühe aktsia eest. Kuna kohus ei nõudnud otsesõnu raha tasumist ja polnud ka nõus, et automaatne makse tehakse, sai suurkorporatsioon öelda, et aktsionärid peavad lisaraha ise välja küsima – igaüks eraldi. Aktsionäridele jagati selle kohta infot ajalehekuulutustes ning Teliat ja aktsionäre esindanud advokaadibüroode kodulehtedel, samuti kajastasid toimunut uudised.
Nüüdseks on selge, et kõigi inimesteni ei jõudnud uudis, et nad peavad ise Teliasse pöörduma. Zimmer sõnas, et ta ei suudaks kõiki uudiseid jälgida, samal meelel on Hänni. „See oli inetu temp, et veel kiusata ja hoida mingisugune summa endale. Selle nad saavutasid. Kui on võimalik raha kellegi arvel kokku hoida, siis hoitakse,“ ütles Hänni.
See oli inetu temp, et veel kiusata ja hoida mingisugune summa endale.
Kui paljud pole saanud raha, millele neil õigus on, ei tea keegi peale Telia.
Sorainen ütles 2019. aastal, et täiendava hüvitise oli Telialt saanud ainult 25% aktsionäridest. Aasta varem rääkis Teliat esindanud büroo Ellex, et nad on välja maksnud 430 000 eurot. Millised on numbrid praegu, ei tea keegi. Isegi kohtul ei õnnestunud seda neli aastat tagasi Telialt välja nõuda.
Telia vastas ka nüüd Äripäevale, et tegu pole avaliku infoga.
„Telia hoiab seda kiivalt saladuses. Arvan, et see võib olla küüniline kaalutlus. Meile räägitakse Skandinaavia ärikultuurist ja väärtustest. Kui sa oled skandinaavialik ettevõte ja kohus ütleb, et sa maksid oma aktsionäridele liiga vähe, siis kuidas sa jätad selle neile välja maksmata?“ püstitas Ginter küsimuse. „Mul pole õrna aimugi, kui paljud on raha tagasi saanud või kui paljud üldse taipasid, et peavad eraldi pöörduma.“
Ellexi advokaat Toomas Vaher lausus, et üheski ärikultuuris ei ole eeldust, et eraisikute maksed avalikkuse ette paisatakse.
Ginter vastas, et Telia oleks võinud aktsionäride infot jagada kohtuga.
Vastust sellele, kui paljudele lisahüvitis tegelikult laekus, ei tea ka Hänni. „Telia jaoks on see tühine summa,“ märkis ta vaid.
Vanahärra Enno Zimmer nõustub temaga. „Kellel veel siis raha on, kui Telial ei ole.“
Infosulus inimesed
Ellex leiab, et aktsionäre esindanud Sorainen oleks pidanud oma klientide informeerimiseks rohkem tööd tegema. Zimmer sõnabki, et on veel ka Ginteris pettunud.
„Ma saan täiesti aru, miks see emotsioon võib tekkida. Seadus seab massihagidele piirid,“ vastas Ginter kriitikale. „See pole tavaline kliendiolukord. Personaalseid kontakte polnudki paljudel.“
Hänni toetab Ginterit. „Kellega sa suhtled, kui kontaktandmeid ei ole. Telia, kellel oli kogu aktsionäride info olemas, ütles, et tehke siis avaldus.“
Kümne aasta jooksul on Ginter saanud investoritelt kümneid kõnesid. Ta suunab inimesed Ellexi büroosse, kes on lüli aktsionäride ja Telia vahel.
Ka Zimmer tegi, mida Ginter soovitas. Ellexi advokaat Toomas Vaher lubas Zimmerile, et võtab Teliaga ühendust. „Kaks kuud läks mööda ja siis ütles Vaher, et keegi ei vasta ja sellest ei tule midagi välja,“ kirjeldas Zimmer, et Telia ei vastanud isegi oma advokaadile.
Vaher selgitas, et Zimmer ei ole avaldust esitanud. „Telefonitsi oli jutt sellest, kas Telia on valmis aegunud nõudeid uuesti menetlusse võtma ning tol hetkel ei olnud küsimust veel otsustatud.“
Palju vaeva
Miks peab tegema jaeinvestor lisapingutusi? „See on seadusandja praak. Selle menetluse (klassihagi – toim) mõte peaks olema, et jaeinvestor midagi juurde tegema ei pea,“ nentis Ginter. „Kohtu ressurssi säästev menetlus kulutas lõpuks palju kohturessurssi. Majanduslikult keeruline vaidlus, aga nii kaua inimesed ei peaks ootama.“
Vähemalt selles ollakse samal meelel. Telia Company on teinud sarnase järelduse: vaidlus kestis liiga pikalt. Näiteks tänavu aktsionäridele saabunud määrus tuli viis aastat tagasi kohtule esitatud taotluse kohta. Kui kohus kiiremini tegutsenuks, oleks see aidanud mitmeid arusaamatusi vältida, leiab Teliat esindanud Toomas Vaher.
Riik istus vaikselt oma urus.
Kas hoopis riik saanuks paremini aktsionäride eest seista? „Riik istus vaikselt oma urus,“ vastas Hänni. „Nad olid oma raha juba kätte saanud. Võib-olla olnuks piinlik, sest oleks tahetud teada, miks riik rohkem ei küsinud.“
Hänni sõnul töötas riik neile isegi vastu. Aktsionärid küsisid rahandusministeeriumilt protokolle selle kohta, kuidas müügiotsus tehti. Ministeerium puikles vastu. „Kui ma kunagi Jürgen Ligi (toonane rahandusminister - toim) käest küsisin, miks nad selliselt käitusid, siis oli vastus lakooniline: „Mulle tundus nii õigem”,“ meenutas Hänni vestlust Ligiga.
Lõpuks pääsesid aktsionärid protokollidele ligi. Nendest oli näha, et riik ei keskendunud ettevõtte väärtusele, kui oma osa müüs, vaid keerulisest olukorrast väljatulemisele, ütles Hänni. Ka aitas see tehing Eestil kindlamalt täita Maastrichti kriteeriume. „Nii et veidi selle abil saime edukalt eurotsooni.“
Vastuseta kirjad
Telia pole vastanud ka nendele aktsionäridele, kes eeskujulikult avalduse kirjutasid.
Legendaarne raadiohääl ja diskor Allan Roosileht investeeris kunagi – nagu paljud teised – Eesti Telekomi. Ta luges samasuguse hämminguga nagu Zimmergi tänavu saabunud kohtumäärust. „Tuli tohutu pikk kohtukiri, millest ma ei saanud tuhkagi aru,“ tõdes ta. „Kirjutasin kohtule ja vastus oli veel udusem. See on nii keeruline kohtukeel.“
Veebruari hakul pani Roosileht oma elukaaslasega avaldused Ellexisse teele. Nad küsisid lisahüvitist. Lõid kokku, et kumbki võiks saada sadakond eurot. „Meilid läksid nagu musta auku. Keegi ei vastanud.“
Zimmer on samuti nõutu. „Paljud on siin surnud selle aja jooksul,“ viitab ta, et aktsionäride seas oli eakaid, kelle elutee lõppes enne, kui õnnestus lisahüvitist saada.
„Oleks ma teadnud, teinuksin avalduse,“ on Zimmer kindel.
Sama mõtleb Roosileht. „Oleks seda siis teatatud endistele aktsionäridele.“
Telia rõhub aegumisele
Telia Companylt on sel aastal raha küsinud kolm inimest. Ilmselt olid kaks neist Roosileht ja tema elukaaslane. Telia emafirma märkis Äripäevale vastates, et kohtuotsusest on möödas kümme aastat ja nõuded on ammu aegunud. Täpsemalt aegusid need juba 2019. aastal, kuid Telia tuli vastu ning maksis lisahüvitist viimast korda kolm aastat tagasi. Kui aasta jooksul uusi avaldusi ei laekunud, otsustas Telia teemale punkti panna.
„Ühel hetkel tuleb ajaloolisele teemale joon alla tõmmata ja edasi minna,“ ütles Ellexi advokaat Toomas Vaher. „Üldiselt meie õiguskultuuris aegunud nõudeid ei rahuldata.“
Üldiselt meie õiguskultuuris aegunud nõudeid ei rahuldata.
Telia Company ütles eile ennelõunal, et kaalub, kas tuleb inimestele vastu ja maksab siiski raha välja. Kui Äripäev seepeale küsis, millal Telia otsuse langetab, saabus pärastlõunal vastus: “ettevõte rahuldab hea tahte avaldusena need üksikud hilinemisega esitatud taotlused”. Samuti lubas ettevõte rahuldada taotlused, mis esitatakse selle aasta lõpuni.
Kuidas aktsionär oma raha küsima peab?
Lisahüvitist makstakse kõikidele endistele väikeaktsionäridele, kes olid Eesti Telekomi aktsionäride nimekirjas seisuga 12.01.2010. Kui väikeaktsionär müüs aktsiad ära varem, siis hüvitise saamiseks õigust ei ole. Telia Company AB on volitanud lisahüvitise taotlusi läbi vaatama advokaadibüroo Ellex Raidla.
Avaldus ei pea olema kindlas vormis. Piisab, kui on kirjas nimi, isikukood (või registrikood) ja pangakonto number (IBAN). Avaldus võib olla näiteks järgneva sõnastusega:
Telia Company AB-le
Kuupäev: [ ]
Endise aktsionäri nimi: [ ]
Isikukood/registrikood: [ ]
Pangakonto: IBAN [ ]
Kinnitan, et ülalnimetatud aktsionär oli AS Eesti Telekom aktsionäride nimekirjas 12. jaanuaril 2010 kell 11:00 seisuga. Palun välja maksta täiendav hüvitis ja viivis ülalviidatud pangakontole.
Digiallkirjaga avaldus tuleb saata aadressil [email protected].
Äripäev võttis ühendust veel mitme inimesega, kes Eesti Telekomi investeerisid, nende nimekirja leiab selleaastasest kohtumäärusest. Üks Teliaga vägikaigast vedanud aktsionär tunnistas: „Mul oli sümboolne kogus aktsiaid. Unustasin selle ära, väga lootust ei olnud.“
„Sinna on palju aega tagasi. Arvan, et ma ei küsinud. Arvan, et ma ei teadnud,“ lisab teine.
„See on kümne aasta tagune asi. Ma ei usu küll, et midagi tagasi sain,“ tõrgub kolmanda aktsionäri mälu. Aga ta tahab teada, mismoodi oma raha saada. „Kuidas seda küsitakse?“
Nimekirjast leiab samuti Eesti Telekomi aktsionäride pärijaid. Nendele tuleb kõne eriti ootamatult. Näiteks tuntud restoraniettevõtja Tõnis Siigur ei teadnud, et tema lahkunud isa Eesti Telekomi investor oli. „Väga huvitav,“ lausus ta. Samuti pole Siigur kohtumäärust näinud. Selle saamiseks võttis Siigur mõni nädal tagasi ühendust kohtuga, kuid talle ei ole vastatud.
Seotud lood
Eesti Telekomist tõrjutud väikeaktsionärid pole kohtu kaudu välja võideldud pea miljonit eurot kätte saanud.
Enefit Greeni kaasus tuleb ilmselt eeskujulik
Sundülevõtmise järgne kohtupraktika Eestis vajab paremat korraldust. Eeskuju leiab Skandinaaviast, kirjutab Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni.
Eesti Väikeaktsionäride Liidu korraldatud aktsionäriõiguste konverentsil tõdes nii mõnigi ekspert, et Eesti investorid on võrreldes Põhjamaade ja Saksamaa kolleegidega kehvemini kaitstud.
Telia ei ole siiani täitnud kohtuotsust ja maksnud Eesti Telekomi väikeaktsionäridele ülevõetud aktsiate eest õiglast hüvitist, mistõttu lähevad osapooled uuesti kohtusse, teatas väikeaktsionäre esindav advokaadibüroo Sorainen pressiteates.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele