Kaitsetööstuses pole piiriülene ettevõtlus mitte valik, vaid kohustus. Tellijaks on riigid, kusjuures mitte iga riik ei sobi kliendiks. Kui tahad oma äri hoida ja kasvatada, siis lihtsalt pead laienema, tõdesid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri saatesarjas kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja advokaadibüroo Sorainen riigikaitsevaldkonna juht Robin Teever.

- „Soraineni sageduse" piirülese äri erisaates räägime ettevõtjatega, kes vaatavad ambitsioonikalt Balti riikidest kaugemale. Fotol (vasakult) Indrek Kangur, Helery Maidlas, Robin Teever ja Mario Sõrm.
- Foto: Andres Laanem
„Umbes 60 riiki üle maailma võiksid teoreetiliselt üldse meie kliendina kõne alla tulla. Need tuleb ise üles otsida, ise nende juurde minna. Koha peale minek on oluline, sest kliendid tahavad, et sa räägid nende keeles ja viid oma kauba sinna kohale, et nad saaksid seda oma silmaga näha ja oma käega katsuda,“ ütleb Kangur. 2013. aastal asutatud ja enamjaolt militaarotstarbel kasutatavaid mehitamata maismaasõidukeid arendaval ja tootval Milremil Roboticsil on peakontor Eestis ja tütarettevõtted Soomes, Rootsis, Poolas, Hollandis, Araabia Ühendemiraatides ja USAs.
Enne laienemisotsust tee kodu korda!
Kohalikku kultuuri ja norme on mõistlik laienemise eel tundma õppida, kuid enne seda veendu, et su kodune majapidamine on korras. Sama reegel kehtib näiteks ka investeerimisringi sisenemisel. Teever paneb südamele vaadata üle intellektuaalomandi: kas kõik asjakohased isikud on selle sulle üle andnud, kas litsentsid on korras ning kas omanikevahelised suhted on reguleeritud.
Samuti soovitab ta hinnata tarneahelat – kas see toimib sinu ettevõtlusambitsioonidega samas rütmis, kas oled suuteline tarnima kõike, mida uutele äripartneritele lubad, ning kas oled kaardistanud kohalikud partnerid, kes aitavad sul tarneid täita.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Advokaadid saavad aidata kõik sammud üksikasjalikult läbi mõelda ja vormistada vajalikud dokumendid.
USAga äri tegemine on nagu sõit Ameerika mägedel
Välisriikidesse äri laiendamisel tasub igal juhul iseseisvalt või nõustaja abiga tutvuda ka ekspordikontrolli reeglitega. Militaarvaldkonnas on reeglitepakett eriti mahukas ja riigiti erinev, sh Euroopa Liidu raames.
„Oih! Ma ei teadnud, et mu toode käib sinna alla!“ suhtumisega ei maksa Teeveri sõnul mängida, sest eriüksused, kes reegleid mittetundva turuosalise ukse maha löövad ja kauba konfiskeerivad, toovad reaalsustaju kiiresti kohale. Eestis reguleerib valdkonda ka karistusseadustik.
Milrem on enda jaoks jaotanud ekspordiriigid prioriteetuse järgi I ja II taseme sihtriikideks. „Olenevalt ametipostil istuvast administratsioonist liigub USA meie jaoks number üks sihtriigist kõige viimaseni välja. Igapäevane valu on kõige suurem tarneahela ja tollidega seotud küsimustes. Seda eriti siis, kui tuleb sisse suur hange, mille jaoks on vaja palju toota. Ostumeeskond võib leida ennast fakti eest, et komponente, mis enne olid kiiresti kättesaadavad, tuleb nüüd oodata 8 kuud,“ toob Kangur välja USA seinast seina kõikuvate poliitiliste otsuste mõju eksportiva ettevõtja tegevusele.
USA turg näib ühest küljest meelitav ja magus, teisalt tasub enne lõikamist 10 korda mõõta, soovitab ka Teever. „USA 800 miljardi dollari suurust aastast kaitse-eelarvet vaadates võib tekkida tunne, et see on päris lookas laud, kust jätkub igaühele paluke. Teisalt võivad sinna äri tegema suunduvaid ettevõtjaid ehmatada geopoliitilised aevastused ning tuleb arvestada, et kohe, kui sa hakkad end lähemalt USAga siduma, lülitad ennast sealse ekspordikontrolli režiimi alla. Halduskoormuse mõttes võib kohati olla täiesti mõistlik selle turu poole mitte vaadata,“ tõdeb ta.
„Soraineni sageduse" piirülese äri erisaates räägime ettevõtjatega, kes vaatavad ambitsioonikalt Balti riikidest kaugemale. Kuulame nende lugusid, rõõme ja muresid ning mõtleme kaasa, kuidas piiriülese äriga seonduvaid riske maandada ja ambitsioone ellu viia.
Veebruari ehk riigikaitsekuu saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas ning saatekülalised on Milremi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitse valdkonna juht Robin Teever.
Kaitsetööstuse käekäigust: raha krabinat on kuulda, aga hankeprotsessid on veel aeglased
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rege rauta suvel, äriga laiene välisriiki, kui koduriigi majandus on talveunes ehk Eesti puhul on just praegu selleks soodne aeg, soovitavad makse- ja tarnelahenduste platvormi Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja advokaadibüroo Sorainen maksutiimi juht Kaido Künnapas saates „Soraineni sagedus“.
Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“.
Organisatsioonikultuurist räägitakse palju, kuid selle loomiseks ei piisa loosungitest, ilusast väärtusteplakatist ega kohvitassi peale trükitud sõnumist. Kultuur on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad, otsustavad ja tegutsevad – see on tavade ja traditsioonide kogum, arutlevad advokaadibüroo Sorainen inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms ja Bolti globaalne personalipartner Elen Tukk saates „Soraineni sagedus“.
Rahvusvaheliste indeksite järgi vabaduselt maailma esirinnas sammuv Eesti seisab tõsiste väljakutsete ees: kätte võidetud vabaduste ja demokraatia eest tuleb seista iga päev. Võti pole mitte valitsuse varnas, vaid iga kodaniku enda taskus, tõdevad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks saates „Soraineni sagedus“.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.