Hiiumaa Lavendlitalu on Taavi Liivandi ja tema pere jaoks olnud rohkem kui lihtsalt tore ettevõtmine – tegu on hingega loodud ja südamega tehtud kohaga. Täna on talu müügis, kuid mitte seetõttu, et see ei toimiks – vastupidi. Põhjus peitub soovis, et koht saaks edasi areneda nii, nagu selle potentsiaal tegelikult lubab ning uus omanik suudaks Lavendlitalu viia järgmisesse arenguetappi.

- Lavendlitalu loojad Birthe ja Taavi Liivandi on valmis teatepulga üle andma, et koha kasv ja areng uute inimeste ja uute ideedega jätkuda saaks.
- Foto: Lavendlitalu
“Otsus
Lavendlitalu müüki panna ei sündinud üleöö,“ ütleb Taavi Liivandi. “Põhjuseid oli kaks. Esiteks tunneme, et meil ei ole enam piisavalt aega ega energiat, et arendada talu sellisel tasemel turismi- ja külastuskeskuseks, nagu see tegelikult võimaldaks. Ja teiseks – meil on väikesed lapsed ning soovime rohkem aega veeta oma perega.”
Kuigi suurem osa igapäevastest talutöödest on viimastel aastatel õnnestunud delegeerida, on talu majandamine jäänud täiskohaga tööde kõrvalt püsivaks lisategevuseks. “Me ei taha, et see koht lihtsalt toimiks, vaid soovime et see igas mõttes õitseks. Selleks on vaja uut energiat ja pühendumist,” ütleb Taavi. “Otsime inimest, kes tuleks siia värske pilguga ja suudaks Lavendlitalu veel ägedamalt tööle panna.”
Müügiga pea ees ei kiirustata
Taavi rõhutab, et müük ei ole paaniline samm. “Kui uut omanikku ei leidu, jätkame ise või leiame suveks operaatori. Elu ei jää seisma.“
Ka praegu käib aktiivne töö uue hooaja nimel. Rajamisel on uus lavendlipõld, kuhu on tellitud haruldasi sorte – hõbedaste lehtedega taimed, millel suured valged ja roosad õied ning mis muudavad koha visuaalselt sarnaseks Provence’i lavendlifarmidega. Plaanis on kohvikuala arendamine, parkimise parandamine ja võimaluste loomine, et inimesed saaksid kohapeal kauem viibida, näiteks piknikku pidada. Lastele on mõeldud kiikumisalad ning talu juurde on alati kuulunud ka loomad – lambad, kitsed ja jänesed.
Hiiumaa rahu ja vaikus võib paljusid üllatada
Tõsiseid “kosilasi” on Lavendiltalu õuel käinud kümmekond, kuid sageli jääb otsus pidama Hiiumaale kolimise hirmu taha. “Saareelu vaikus, hooajalisus ja turismiettevõtlus tunduvad paljudele riskantsed,“ nendib Taavi. Samas ei eelda Lavendlitalu aastaringset kohapeal elamist. “
E-poodi saab edukalt majandada ka distantsilt ja talu sobib hästi ka inimesele, kes tahab Hiiumaal olla peamiselt suvekuudel.”
Taavi usub, et Lavendlitalu sobib eelkõige inimesele, kes ei karda vaikust ega talvist Hiiumaad. “See on koht introvertsemale tüübile, kelle jaoks oktoober-detsember pole masendav, vaid rahulik mõnus aeg. Inimesele, kes oskab olla iseendaga ja näeb aeglases rütmis väärtust.”
Taavi ütleb, et uuele omanikule pakutakse igakülgset tuge – antakse üle lepingud, kontaktid ja kogu senine know-how. “Nullist ei pea alustama mitte ühestki otsast. Kuna elame ise jätkuvalt Hiiumaal, oleme olemas ja aitamas. Kuna tegu on meie jaoks hingega rajatud paigaga, on selle hea käekäik meie südameasi.”
Võsast Eesti esimeseks lavendliväljaks
Lavendlitalu lugu algas 2017. aasta lõpus, kui Liivandid ostsid kinnistu, mis oli täielikult võssa kasvanud ja mille elumaja oli räämas. “Renoveerisime kõik oma kätega ja kolisime perega siia COVID-i ajal,” meenutab Taavi. “Talu on meie jaoks nagu kolmas laps. Just seepärast on oluline, et uus omanik väärtustaks seda tööd, mis siia on pandud.”
Lavendlikasvatus ei ole käinud sirgjooneliselt. Algusaastatel tekitas peavalu umbrohi, sest mürke põldudel ei kasutatud. Neid ei kasutata tänagi, kuid olukord muutunud: suured taimed lämmatavad umbrohu ise ning hooajavälisel ajal aitavad tööd teha ka “lavendlilambad” – külla saabunud rendilambad, kes pistavad pintslisse umbrohu, kuid jätavad lavendlid puutumata.
Tootmistalust sai ootamatult turismikoht
Taavi sõnul oli nende algseks plaaniks rajada tootmistalu, kuid pandeemia-aastad muutsid palju. Kui Euroopa lukku läks ja inimesed jäid Eestisse, hakkasid Käina–Kärdla maanteel liikuvad autod peatuma lavendlipõllu servas, pilte tegema ning uudistama. Nii kasvaski tootmistalu kõrvale justkui iseenesest turismisihtkoht. Tänaseks on selgeks saanud, et just siin peitubki
Lavendlitalu suurim kasutamata potentsiaal - mitte massiturismis, vaid aeglases ja läbimõeldud külastajakogemuses. “Turism ei ole lihtsalt see, et keegi astub väravast sisse, teeb ringi ära ning lahkub. See on kogemus, emotsioon, mille loomine vajab pühendumist,” ütleb Taavi.
Müük ei tähenda loobumist, vaid edasiandmist
Lavendlitalu müügihind – 395 000 eurot, põhineb nii kinnisvara hindamisaktil kui ka ettevõtte väärtusel. “Oleme hoidnud hinna pigem kõrgemas otsas, et välja filtreerida huvilised, kes mõistavad investeeringu sisu ja on valmis päriselt panustama,” ütleb Liivandi ja lisab, et summa pole kivisse raiutud.
Taavi rõhutab, et Lavendlitalu müük ei ole loobumine, vaid edasiandmine. “Meie soov on leida inimene või meeskond, kes näeb paigas seda, mida näeme meiegi – enamat, kui põldu ja ilusat maja. Ootame kedagi, kes oskab väärtustada vaikust, kiiret hooajalisust ja sügis-talvist aeglast kulgemist. Me ei müü rajatut raha pärast,” rõhutab Taavi uuesti. “Me näeme, et selles paigas on palju potentsiaali ja teame, et on olemas keegi, kes soovib ja oskab seda edasi kanda.”
Lavendlitalust on saanud arvestav osa Hiiumaa kogukonnast. “Müüme ja toodame erinevaid tooteid ja ärikingitusi, mida on võimalik tellida ka meie kodulehelt . Kohapeal saab suvel lisaks uutele taimedele põldudel näha uusi tooteid ka meie kohvikus – mõeldes meesperele on kohaliku väiketootjaga arendamisel lahja lavendliõlu ja –limonaad. Ideid on veelgi,” sõnab Taavi, kelle sõnul käib ettevalmistus algavaks hooajaks endistviisi suure hooga.
Talus toimuvatel sündmustel saab silma peal hoida
SIIN!
Kel on huvi Lavendlitalu kohta lähemalt, saab omanikega kontakti
SIIN.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.