Sorainen ja Helenius: teeme Eesti korda!

Sorainen saabus esimest korda Eestisse 1991. aastal, eesmärgiga kirjutada Balti riikide uutest äriregulatsioonidest ülikooli diplomitöö. Pärast Ida-Berliinis õppimist tundus see talle järjekordse põneva seiklusena. Siinsete regulatsioonide tundmaõppimine viis aga samm-sammult omanimelise advokaadibüroo asutamiseni.

Sorainenist aasta hiljem jõudis siia teine soomlane, Joakim Helenius. Koos vana Cambridge’i kursavennaga renditi Tallinnast Volvo, millega sõideti läbi kõik kolm Balti riiki.„ See oli küll minu jaoks šokk. See oli minu esimene tegelik kokkupuude endise Nõukogude Liiduga. Kõik nägi välja, nagu sõda oleks üle käinud. Kõik oli hall, majad vajasid renoveerimist ja inimeste riietus oli Lääne-Euroopaga võrreldes hoopis teistsugune. See oli nii palju vaesem, kui ma olin arvanud.“

Kuid just kohaliku eluolu nägemine andis Heleniusele tõuke siin äri alustada. „Ma vajasin, nagu Aku, uut seiklust ja ma nägin, et siin on midagi teha.“

Nii asutas ta koos Hansapangaga investeerimisettevõtte, millest on tänaseks saanud Trigon Capital. Lisaks asutas ta investeerimisfondi nimega Baltic Republics Fund, millest kujunes 90ndatel ja 00ndatel Baltimaade suurim finantsinvestor. „Olid põnevad ajad. Tollal tegi minu ettevõte kõik siinsed suuremad aktsiaemissioonid ja börsil noteerimised,“ meenutab Helenius.

„Ma arvan, et Eesti arenes Lätist ja Leedust palju kiiremini tänu lähedastele suhetele soomlastega, kellelt sai palju üle võtta. Nii oli Eesti juba pooleldi lääneriik, kui nad olid ikka veel Ida-Euroopa riigid,“ räägib Helenius.

Tema sõnul said Eesti ettevõtted kiiresti aru, et neil on vaja professionaalseid audiitoreid ja juriidilisi nõustajaid ning korraliku dokumentatsiooni hakkasid nõudma ka siinsed pangad.

Tänaseks on aga Eesti juhtpositsioon kadunud. „Eesti patrioodina mulle ei meeldi see, et kui me paarkümmend aastat tagasi olime Leedust ja Lätist massiivselt ees, siis tänaseks on Leedu läinud meist mõnes mõttes mööda. Kui esimesed kümme-viisteist aastat läks Eestil väga-väga hästi, siis viimastel aastatel on siin midagi valesti läinud.“

Aku on nõus. „Ühel hetkel oli välisinvesteeringute hulk elanike kohta Eestis Ida-Euroopa suurim. Siin oli nii oskuslikku tööjõudu kui ka odav tootmine. Tänasel päeval on aga kõik muutunud: siin ei ole enam odav. Meil on ka küllaltki vähe tugevaid brände, mida saaks eksportida.“

Aku sõnul seisab Eestil ees mitu väljakutset. Esiteks on meil puudus oskusteabega inimestest. Jah, me saame nüüd kergemini tuua välisspetsialiste Eestisse, aga neile ei ole veel maksusoodustusi. Just sotsiaalmaks muudab välisekspertide palkamise väga kalliks. Näiteks Soome on saanud aru, et välisekspertidelt pole mõtet korjata sama suurt sotsiaalmaksu kui püsielanikelt, sest enamik neist jääb siia tööle vaid ajutiselt ega jää meie sotsiaalsüsteemi n-ö kurnama.“

Teiseks ei piisa tema hinnangul enam sellest, et lihtsalt teha liberaalset majanduspoliitikat. Näiteks kaitsetööstuse valdkonnas on riigi sekkumine vajalik, sest riik ise ongi ainuke klient. Ei piisa sellest, kui riik ehitab pargi ja ütleb: tulge siia, tehke oma asja. Miks peaks keegi siia investeerima, eriti arvestades meie geopoliitilist asukohta?

Kolmanda probleemina näeb Sorainen suurt regulatsioonide hulka ja asjade „surnuks menetlemist“. „See on kaugel ultraliberaalsest keskkonnast, kus me täna oleme. Kui sa tahad midagi teha ja hakkad ametnikega asju ajama, siis see ei ole enam kerge. Ettevõtjal peaks olema ettevõtlusvabadus, et oma visioone ja unistusi ellu viia, mitte et neid piinliku täpsusega torpedeeritaks.“

Septembrikuu „Soraineni sageduses“ võtame arutleme Eesti ettevõtluskeskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle. Saadet juhivad Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik ning riigihangete ekspert Mario Sõrm. Saatekülalised on Soraineni advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Aku Soraineni põnevast teekonnast Eestisse ja Baltikumi 90ndatel saab kuulata pikemalt 2020. aastal salvestatud „Soraineni sageduse“ saatest.