Keevitaja suudab õppida programmeerima ja ajakirjanik andmeid skriptides analüüsima. Digiteadlikkus ei ole enam lisaväärtus – see on juhtimiskompetentsi keskne osa. Tehnoloogia ei kuulu ainult IT‑osakonda, vaid strateegilisse tuppa, kus langetatakse otsuseid.

- Saates kõlavad näited päriselust, kus inimesed on teinud karjääripöörde, et töötada IT-valdkonnas.
- Foto: Zuma/Scanpix
Äripäeva raadio sisuturundussaates arutlevad EBSi prorektor
Maarja Murumägi ja Kood/Jõhvi kaasasutaja
Rainer Sternfeld, miks juhtide roll tehnoloogilise mõtteviisi edendamisel on määrava tähtsusega, millised oskused aitavad tulevikus ellu jääda ning kuidas päriselt alustada, kui digimaailm tundub hirmutavalt kauge.
Innovatsioon ei komista Eestis teadmiste puudumise taha, vaid valmisoleku taha neid rakendada. Juhtide oskus näha tehnoloogiat kui strateegilist tööriista, mitte lihtsalt kulurida IT eelarves, on saanud kriitiliseks konkurentsieeliseks.
Saates tuuakse näiteid, kus ümberõppijad muudavad karjääri kardinaalselt – semiootikust finantsjuhiks või mesiniku elutee viib tarkvarainseneriks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aga mis saab edasi? Mis on need oskused, mida AI ei asenda ka 2030. aastaks? Avame tulevikukindla juhi profiili.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Mesinikust võib päriselt saada programmeerija – ümberõpe pole pelgalt moesõna
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.
Tootmise kiire areng on tekitanud väljakutseid, mille ületamiseks on vaja uusi teadmisi ja praktikaid. Kuid insenerteadmiste ja -oskustega ei ole meil nii suured probleemid kui juhtimisega, selgub saatest.
Kooliastujate seas on neid, kes tahavad enda sõnul saada ettevõtjaks või võtta üle oma vanemate firma, ütles EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.