Kelmide suurim liitlane on ohvri häbitunne ja veendumus, et “ise olin nii loll”, ütles Haapsalu Põhikooli õpetaja ja finantshariduse eestkõneleja Janne Rau.

- Õpetaja Janne Rau võitis tänavu finantsinspektsiooni ja politsei koostöös korraldatud konkursi, mis keskendus pettuste ennetamisele.
- Foto: Erakogu
Rau viis õpilastega läbi uuringu, kus 7.–8. klassi noored täitsid koos peredega töölehti. Kokku laekus 90 vastust, millest selgus, et pea iga kuues pere on langenud pettuse ohvriks ja kandnud ka rahalist kahju.
Õpilastega töötades on Rau märganud, et pered püüavad riske ka ise maandada. Näiteks kasutatakse pereringis kokkulepitud salasõnu, et kontrollida helistaja isikut. Samuti on levinud praktika, kus noore pangakaardi PIN-kood on vanema käes. Rau sõnul võib see toimida omamoodi koduse topelt-autentimisena. Kui teismeline jääb tehingu tegemisel hätta, pöördub ta vanema poole, mis annab võimaluse olukord üle kontrollida.
Rau rääkis ka, et pahatihti korraldatakse kelmidele nii-öelda andmepidu, jagades internetis liiga palju isiklikku infot, ning sellest, kuidas paljud põhikooliõpilased valivad ettevõtluse valikaine, et rikkaks saada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oluline on pettustest regulaarselt rääkida, et hoiatada teisi ning aidata politseil paremini kaardistada kurjategijate tegutsemismustreid, rõhutas Rau.
Haapsalu õpetaja Janne Rau: finantshügieen peab olema sama regulaarne kui hommikune hambapesu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Politsei: pettureid ähvardab viis aastat vangistust
“Ta läheb Ukrainasse tööle. Seal hakkab ta Eesti firmadele helistama ja neid paljaks röövima,“ selgitab mees telefonis.
Kui Kristi Saare kontorisse astus, oli kirjanik Heli Künnapas juba pikemat aega telefoni otsas. Vestlus tekitas Saarel kahtlusi ja peagi sai selgeks, et tegu on osava petukõnega. „Ma lihtsalt füüsiliselt võtsin Helilt selle telefoni käest ära ja panin kõne kinni,“ meenutas Saare juhtunut Äripäeva raadios.
Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.