Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.

- Bolti tasustamise juht Evert Kraav.
- Foto: Andres Laanem
Aprillikuu saates “Töö ja palk“ keskenduti palkade läbipaistvuse direktiivile, mille Eesti peaks üle võtma tänavu juunis, ja selle praktilistele mõjudele organisatsioonides. Saates arutati, milliste küsimuste ja dilemmadega personalijuhid praegu silmitsi seisavad ning kus peituvad suurimad riskid.
Personaliuudiste juht Helen Roots vestles Bolti tasustamise juhi
Evert Kraaviga, kes tegeleb päevast päeva tasustamissüsteemide ülesehitamise ja nõustamisega ning puutub kokku väga erinevate organisatsioonide probleemidega.
Vestlusest joonistus välja, et kuigi teema on personalijuhtide töölaual esikohal, ei ole palkade läbipaistvuse tähendus sugugi kõigile üheselt selge. Küsimused ei piirdu pelgalt palgavahemike avalikustamisega, vaid ulatuvad sügavamale – kas organisatsioonid teavad üldse, kui õiglane nende tasustamine täna on.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Värbamine ja palgalõhe
Saates otsiti vastuseid mitmele võtmeküsimusele.
Uuriti, kui suur töö on olemasoleva palgasüsteemi läbivalgustamine, kui valmis on ettevõtted oma palgapoliitikat kommunikeerima, millised on suurimad vead, mida selles protsessis tehakse, ning kuidas mõjutab läbipaistvus värbamist ja organisatsioonikultuuri.
Eraldi käsitleti ka palgalõhe teemat, mis on direktiivi keskmes. Arutleti, kui lihtne on seda tegelikult mõõta, mida teha siis, kui probleem avastatakse, ja millised võivad olla realistlikud sammud selle vähendamiseks.
Olulise teemana tõusis esile ka töötajate valmisolek palkade läbipaistvuseks.
Kas läbipaistvus suurendab usaldust või toob pigem kaasa rohkem küsimusi ja pingeid? Sellele ühest vastust ei ole, kuid selge on, et organisatsioonikultuurile avaldab see mõju.
Saate lõpus võeti luubi alla ka rahvusvaheline vaade.
Mitmes Lääne-Euroopa riigis, esimeste hulgas Rootsis, arutatakse direktiivi rakendamise edasilükkamist. See tekitab küsimusi ka Eestis tegutsevatele ettevõtetele, eriti neile, kelle emafirmad asuvad Põhjamaades – kas joonduda emafirma tempo järgi või järgida kohalikke nõudeid.
60 päeva palgapeituse lõpuni: personalijuhid maadlevad reeglite tõlgendamisega
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas töövaidlust vältida
Pea kõigisse töötajate esitatud töövaidluskomisjoni avaldustesse on sisse pikitud nõue moraalse kahju hüvitamiseks, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor komisjoni juhatajate tunnetuslikku hinnangut.
Ämbrid töösuhte lõpetamisel
Ebakorrektne töösuhte lõpetamine läks ettevõttele maksma töötaja seitsme kuu töötasu ehk 27 000 eurot, tõi näite hiljutisest töövaidlusest Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.
Arstid on meile kõigile väga vajalikud, aga kui uued palgaläbirääkimised toovad suure palgatõusu nõude ja streigiähvarduse, siis ei pruugi ühiskond neid enam mõista, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti suurim probleem ei pruugi olla töökohtade kadumine, vaid turvatunde puudumine, kirjutab MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis juhatuse liige Jaanus Nurmoja vastukajas Andres Peetsi arvamusloole.
Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada.