Insneneriakadeemia kaudu inseneeriaõppe arendamisse suunatava 37 miljonit eurot tuleks ära jagada vastupidiselt, et lõviosa ei läheks kõrgharidusse, vaid hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.

- Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
- Foto: Raul Mee
Riigikontrolli hinnangul on 2023. aasta lõpus käivitatud Inseneriakadeemia küll vajalik samm, kuid selle mõju võib jääda ajutiseks ja olla piiratud ulatusega. Programmi kaudu suunatakse aastatel 2023–2029 inseneeriaõppe arendamisse ligikaudu 37 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.
Äsja valminud auditi järeldus on kriitiline: riik on asunud probleemi lahendama ilma selge teadmiseta, kui palju ja millised ettevalmistusega insenere tegelikult vaja on.
“Ma ei ütleks, et eesmärgid puudu on, aga 37 miljonit on tegelikult pisku, arvestades seda, millist tulemust me nende tegemiste mõjul ellu soovime kutsuda,“ ütleb Inseneriakadeemia loomist lähedalt näinud ettevõtja,
Veljo Konnimois. ”See, mis on nüüd käima lükatud, seda ei tohi mitte mingil juhul maha lasta kukkuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Inseneriakadeemia 37 miljonit eurot jaguneb mitme haridustaseme vahel. Kõrghariduses on inseneeria arendustegevusteks ette nähtud 21,49 miljonit eurot, kutsehariduses 11,49 miljonit ning üld- ja huvihariduses 4,0 miljonit eurot. Lisaks sisaldab kutse‑, üld- ja huvihariduse pakett 632 600 eurot horisontaalseteks projektijuhtimise kuludeks, mida alusdokumendis ei ole eraldi inseneeria ja IT vahel lahti jagatud.
Konnimoisi sõnul peaks rahastus jagunema praegusele hoopis vastupidiselt.
“Mitte ülikoolide poole kaldu ei peaks olema, vaid pigem huvihariduse tegevuste suuna poole. Mida rohkem külvad, seda rohkem ju sisseastujate näol ülikoolis lõikad,“ rõhutab ta. ”See efekt oleks olnud palju suurem. Me oleks saanud pikalt atra seada, enne kui noored ülikoolini jõuavad. Oleksime saanud ülikoolide õppekavasid selle järgi sättida, milliste teadmistega noored alt tulevad. Praegu tegutseme justkui vastupidiselt.“
Saatejuht on Harro Puusild.
Saadet toetab AJ Tooted.
Veljo Konnimois: Inseneriakadeemia raha peaks jagama vastupidiselt
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
TalTech loob sihtkapitali, eesmärgiks 50 miljonit eurot
Just praegu on õige hetk investeerida miljonid eurod inseneriharidusse, sest ainult nii saame kasvatada majandust järgmise kümnendi jooksul 20 miljardi jagu, kirjutavad TalTechi prorektor Hendrik Voll ja nõukogu liige Ants Vill.
Insener ja ettevõtja Taavi Kotka väisas Berliini maailma foorumit, kus globaalne eliit arutas tehisintellekti ja inimkonna tuleviku üle, kes aga ei hooma, kuhu tehisaru maailma majanduse viib.
Ametnikud ja rektorid on mugavustsoonist välja tulnud, peame sama tegema
Järgneva paari aasta jooksul sõltub Eesti innovatsioon idufirmategijate asemel valdavalt keskealistest meestest, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois.
ABB Eesti ajamite tehase inseneeria osakonna juhi Jaanus Karu sõnul on sagedusmuundur elektrimootori töö juhtimisel keskne komponent, millest sõltuvad nii energiatõhusus, töökindlus kui ka kogu süsteemi täpsus.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.