Kuna maksuhalduri tõlgendused ja kontrollipraktika on muutunud aktiivsemaks, on ettevõtja jaoks oluline, millised skeemid on riigi teravdatud tähelepanu all ning kuidas saab ettevõtja oma riske maandada.

- Tõnu Kolts, Paavo Siimann ja Egon Talur.
- Foto: Andres Laanem
Lisaks eelpoolnimetatule tuleb saates “Finantsuudised fookuses” jutuks ka see kuidas hinnatakse tehingute majanduslikku sisu.
Eesti maksusüsteemi peetakse stabiilseks ja ettevõtjasõbralikuks, kuid viimastel aastatel on maksuhalduri tõlgendused ja kontrollipraktika muutunud märksa aktiivsemaks. Üha sagedamini kerkib küsimus, millal tavapärane maksuplaneerimine muutub maksueeliseks, mida riik soovib vaidlustada.
Saates tuleb juttu maksuhalduri kasvanud aktiivsusest ja maksuvaidluste sagenemisest ning sellest, kuidas on muutunud seaduste tõlgendamise praktika.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arutleme mitterahaliste sissemaksete ja vara võõrandamise üle enne müüki, ühinemiste ja jagunemiste maksustamise riskidest ning omandamislaenu viimisest sihtühingusse ehk niinimetatud debt push-down’i loogikast. Käsitleme siirdehindade dokumenteerimist, juhtimisteenuste ja ühemeheettevõtete maksustamise praktikat ning vaatame ka laiemat pilti – mida tähendab maksuresidentsuse muutmine, kuidas mõjutab see investeerimiskonto kasutamist ning milliseid signaale annavad rahvusvahelised arengud, sealhulgas realiseerimata kasumite maksustamise ideed Euroopas.
Saatekülalised on
advokaadibüroo Cobalt maksuvaldkonna partner ja vandeadvokaat
Egon Talur ning sama büroo maksuvaldkonna vandeadvokaat
Tõnu Kolts. Saadet juhib
Paavo Siimann.
Sagenenud vaidlused ja aktiivsemad haldurid on toonud uue maksuvaidluste ajastu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti maksusüsteem on konkurentsivõimeline, kuid ega meie naabrid ka ei maga, ütlesid maksunõustajad Äripäeva raadios.
Eurooplased säästavad end vaesemaks, ameeriklased investeerivad end rikkamaks, ütleb investeerimisplatvormi Lightyear kaasasutaja Martin Sokk. Eesti aktsiaturg on aga tema arvates praegu kummalises rollis: ühtaegu likviidsuse poolest „murelaps“, ent samas investorihuvi puhul üks kiiremini arenevaid Euroopas.
Toidukaupade veoäris on ametlike palkade erinevus ettevõtete vahel mitmekordne, samas kui tegelikult saavad autojuhid kätte sarnaseid summasid. Käib trikitamine, et maksta riigile vähem makse, mis teeb ausalt äri ajavatel ettevõtetel konkureerimise ülimalt keeruliseks.
Kui kevad toob tuludeklaratsioonid, siis investorite jaoks ei ole see pelgalt vormistamise küsimus, vaid korralik rahatarkuse eksam. Ja nagu igal eksamil, kukutakse läbi enamasti mitte keerukate teoreemide, vaid elementaarsete hooletusvigade tõttu.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.