Hajutamata riskid välisturgudel on Eesti viimase aja majanduse languse ja seisaku üks olulisemaid põhjuseid, ütles välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas saates “Tööstusuudised eetris”.

- Priit Kallakas ja Märt Israel.
- Foto: Harro Puusild
Priit Kallakas märkis saates, et 75% kogu Eesti kaupade ekspordist läheb Euroopa Liitu. “53% läheb ainult viide riiki – need riigid on Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Saksamaa. Viis riiki ja 53%, seda on ilmselgelt liiga palju [viie riigi kohta],“ rääkis Kallakas.
“See on ilmselgelt üks põhjuseid, miks meie majandus oli kaks aastat paigalseisus ja languses – nõudluse nendest konkreetsetest riikidest langes. Ega see enne uuesti kasvule pööra, kui majanduskasv Saksamaal, Rootsis ja Soomes positiivseks ei muutu,“ rõhutas Kallakas. Ta lisas, et just seetõttu on välisministeerium koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusega (EIS) võtnud eesmärgiks turgude mitmekesistamise.
Priit Kallakas märkis veel, et väga suure ja aina kasvava osa ekspordist moodustab ka teenuste eksport.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mööblitööstus
Standard avas möödunud aastal Saudi Araabias oma ametliku esinduse ja on üheks fookusturuks võtnud just Lähis-Ida. Standardi müügijuht
Märt Israel märkis, et nende eesmärk ei ole saata kaugetele turgudele lihtsalt konteineritäis mööblit, vaid kõrgema lisandväärtuse teenimiseks tulebki pakkuda juurde ka teenuseid.
“Meie põhieesmärk on pakkuda kliendile täisteenuslahendust – alates inseneeriast kuni logistika ja paigalduseni välja, et olla kohaliku arendaja jaoks väga hea partner,“ rääkis Israel.
Israel lisas, et Eestit eristabki maailmaturul see, et me ei ole suured, aga meil on hea inseneride tase. “Kus me täna kiita saame, on see, et meie mööbli tehnilised joonised on väga selged – kliendid, arhitektid saavad aru. Ja me saame olla hästi paindlikud,“ tõi ta välja Eesti tööstuse eelise.
Saatejuht on Harro Puusild.
Saadet toetab AJ Tooted.
Majandusseisaku taga nähakse Eesti hajutamata riske eksporditurgudel. “Üle poole kaupadest läheb viide riiki“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui turist avab Kariibi merel uhiuue kruiisilaeva kajutiukse, ei anna miski märku, et osa seintest, mööblist või vannitoalahendusest on valminud Eestis. Laev on ehitatud Soomes, projekteeritud rahvusvaheliste büroode poolt ja opereeritud globaalse kruiisikontserni all, kuid selle sisemuses peitub nähtamatu Eesti tööstuslik panus.
Läbivalt täiendatud
Mullu eksporditi enim elektriseadmeid, kuid enim kasvas mineraaltoodete eksport.
Lenno Uusküla: numbrid valmistasid pettumuse
Tööstusettevõtted tootsid eelmisel aastal püsivhindades 1,7% rohkem toodangut kui aasta varem, töötlevas tööstuses ulatus tootmise kasv 3,1%ni, teatas statistikaamet.
Inimeste kindlustunne on vaikselt paranemas. Kui aga riigirahandust paremasse korda ei saa, võib see jääda üürikeseks, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.