Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi õpilasfirma Flammik on oma tegutsemisaja jooksul ületanud mitu takistust. Ette on tulnud nii tootmisprobleeme kui ka erimeelsusi meeskonnas, rääkisid Flammiku turundusjuht Merili Plaamus ja finantsjuht Ester Edro.

- Õpilasfirma Flammik toodab kohvipaksust süütekuubikuid, mille eesmärk on lihtsustada tule süütamist.
- Foto: Erakogu
Õpilasfirma Flammik, mis toodab kohvipaksust süütekuubikuid, pidi juba esimesel poolaastal lahendama tõsise tootmisprobleemi. “Detsembris tabas meie kuubikuid hallitus, seega pidime tegema suurt tootearendust,” rääkis finantsjuht Ester Edro Äripäeva raadios. Hiljem selgus, et põhjus oli kohvipaksu sisse jäänud niiskus.
Alguses eksis õpilasfirma ka nõudluse prognoosimisel. Esimestel laatadel oli toodangut liiga vähe ning kaup müüdi läbi oodatust kiiremini.
Õpilasfirma pidamine nõuab noortelt kümneid töötunde. “Enne laatasid toodame umbes nädal või kaks iga päev pärast kooli ning ka laadapäevad lähevad tööaja alla,” ütles Merili Plaamus. “Sa pead selle firma kuidagi mahutama oma vabasse aega. See on hästi raske.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Noored tõdesid, et õpilasfirmas võib tüli tekkida kergelt, kui ei ole selgeid kokkuleppeid või ei suudeta teha kompromisse. Plaamus tunnistas, et tooteidee oli talle algul veidi vastukarva, sest ei näinud selles potentsiaali. Kaaslased kuulati siiski ära ja otsustati ideele anda võimalus.
Intervjuus rääkisid noored ka sellest, milliseid eetilisi valikuid nad ettevõtjatena tulevikus teeksid ning kas Flammikust võiks kunagi saada osaühing.
Küsis Lauri Leet.
Õpilasfirma asutajad on saanud tunda ettevõtluse valu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmisel nädalavahetusel Tallinnas õpilasfirmade laadal osalenud noored tunnistavad, et bürokraatiat on asjaajamises liiga palju.
Müügist saadud raha läks indeksisse
Peagi täitub aasta tehingust, mil suurtegija Optimove ostis Eesti idu Adact. Asutaja Kalev Kärpuk tunnistab, et algul ei võetud nende äri tõsiselt ja isegi tulevane ostja sai lahenduse sisust esiti valesti aru.
Andreas Melts võtab kitarri kätte ja viskab viisijupi saatel oma tellijate üle nalja. See on tema töö ja leib. Palgatöölt tuli ta ära mõni aasta tagasi, kui sai oma esimese koostöö, mille eest maksti talle 100 eurot.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.