Varahaldusfirma Infortar jätkab ambitsioonikat kasvu ja otsib aktiivselt uusi investeerimisvõimalusi, rääkis juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Järgmine siht on tema sõnul Lääne-Euroopa.

- Infortaril on vaba raha 220 miljonit eurot, mida on valmis investeerima, rääkis suuromanik Ain Hanscmhidt.
- Foto: Liis Treimann
Ain Hanschmidt rõhutas Äripäeva raadios, et viimaste aastate edu taga on laienemine Eestist väljapoole. 80–90 protsenti tuludest tuleb juba välisturgudelt. Praegu tegutseb kontsern Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes.
Kontsernil on tema sõnul investeeringuteks vabu vahendeid 220 miljonit eurot. “Juhul kui meil avaneks võimalus näiteks E-Piim ära osta, siis võiksime seda kohe teha,” märkis ta.
Hanscmidti hinnangul peaks
Infortari tavapärane aastane investeerimismaht jääma 200–300 miljoni euro vahele. Mullu investeeriti 125 miljonit eurot. “Seda on liiga vähe meie suurusega ettevõtte kohta,” sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valdkondade vaates hoiab ettevõte fookuse laiana, rääkis Hanschmidt. Tema sõnul sobivad nii põllumajandus kui ka töötlev tööstus, sealhulgas piimatööstus. Infortaril on põllumajanduses 130 miljoni euro väärtuses varasid ja ligi 8500 looma.
Intervjuus rääkis Hanschmidt ka vabariigi aastapäeva vastuvõtust, kommenteeris
värskelt selgunud majandustulemusi ning avaldas arvamust
Paavo Nõgene ootamatu lahkumise kohta.
Küsis Neeme Korv.
Infortar valmistub uueks laienemisringiks: sihikul on Lääne-Euroopa ja töötlev tööstus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna börs kasvas eelmisel aastal tugevalt, kuid insaiderite TOPi rikkamaid investorite portfellid seda sellisel määral ei kajastanud. Suurim kasv tuli Merko suuromanikule Toomas Annusele.
Tallinki juhi Paavo Nõgene sõnul küpses lahkumisotsus viimase poole aasta jooksul.
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi juhivad taas toimetuse sisest investorite edetabelit, mille tipus troonivad portfellid ulatuvad vastavalt üle 92 000 ja 87 000 euro. Samal ajal on börsile truuks jäänud äripäevlaste arv aastaga vähenenud.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.