Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kasutab mitmeid tehisintellektil põhinevaid lahendusi, mis välisinvesteeringute otsuste tegemist mõjutavad.

- EISis on kasutusel mitu tehisintellektil põhinevat lahendust, mis sattusid hiljuti kolmandat korda tulevikulahenduste nimekirja, mida koostab UNESCO juures tegutsev tehisintellekti uurimiskeskus.
- Foto: dpa/Scanpix
“Ma ei usu, et on ühtegi ettevõtet, kes teeks oma investeerimisotsuse tuginedes näiteks ühel digitööriistal, aga sellel on kindlasti oma mõju,” leidis EISi digiteenuste arendusjuht Andero Kaha.
EISis on kasutusel mitu tehisintellektil põhinevat lahendust, mis sattusid hiljuti kolmandat korda tulevikulahenduste nimekirja, mida koostab UNESCO juures tegutsev tehisintellekti uurimiskeskus.
Kaha tutvustab intervjuus paari assistenti, mida EIS kasutab ning räägib, kuidas nad kasulikud on. Kaha ütleb ka, kuidas Eesti avalike asutuse AI kasutus paistab silma maailmas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Polina Volkova.
Rahvusvaheliselt hinnatud EISi tehisarud aitavad investeeringuid meelitada
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pani paika järgmise kolme aasta eesmärgid ja strateegia: Eesti majandusse suunatakse 1,8 miljardit eurot ning ettevõtetele pakutavate teenuste arv väheneb neli korda.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on alates septembrist koondanud või veel koondamas kokku umbes 40 inimest.
Eesti ettevõtlustoetuste süsteem lakkab harjumuspäraseks saanud kujul olemast. Nüüd tuleb hoolitseda selle eest, et toetused ja käendused hakkavad ikka õigesse kohta minema ning et ettevõtjate pealekasv ei jääks kängu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui turist avab Kariibi merel uhiuue kruiisilaeva kajutiukse, ei anna miski märku, et osa seintest, mööblist või vannitoalahendusest on valminud Eestis. Laev on ehitatud Soomes, projekteeritud rahvusvaheliste büroode poolt ja opereeritud globaalse kruiisikontserni all, kuid selle sisemuses peitub nähtamatu Eesti tööstuslik panus.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.