Tehisintellektil põhinevad agendid muudavad e‑kaubanduse loogikat: klient ei pruugi enam ise e‑poodi valida, vaid ostu teeb tema eest digitaalne abiline. See tähendab, et senise kasutajakogemuse kõrval muutub määravaks ka see, kui „agendisõbralik“ on pood.

- Futurist Estonia partner ja UX‑ekspert Andres Kostiv ning Kaubandus.ee juht ja saatejuht Maarit Kallas.
- Foto: Äripäev
Futurist Estonia partner ja UX-ekspert
Andres Kostiv selgitab, millised Eesti e-poed on AI‑ajastuks valmis ning millised riskivad nähtavusest ilma jääda. Räägime, kuidas agent suhtleb e‑poega läbi liideste, miks struktureeritud tooteandmed ja lihtne
checkout on kriitilise tähtsusega ning millal võib e‑kaubanduses tekkinud AI‑eksimusest saada mainekahju.
Saates tuleb juttu ka sellest, kas hea kasutajakogemus on tulevikus konkurentsieelis või pelgalt ellujäämise miinimum ning millised kiired muudatused võivad konversioonimäära märgatavalt kasvatada. Samuti arutame, kas Eesti turu väiksus on takistus või hoopis võimalus kiireks kohanemiseks.
Saadet juhib Maarit Kallas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas AI-agent hakkab kliendi eest poodi valima?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
90–95% Eesti elanikest elab lähitulevikus pakiautomaadile lähemal kui 300 meetrit, kuid kullerteenus on seni jäänud ikka ebaefektiivseks, rääkis Omniva juhatus esimees Martti Kuldma.
Kasutajate aja raiskamine on patt, eduka e‑poe taga on lihtsus ning pidev testimine ja täiendamine, ütles e‑poode arendava Opus Online'i juht Margus Eha.
„Teabevara tunnis“ räägime kasutajakogemuse auditist – mis see on, miks see oluline on ja kuidas see aitab ettevõtetel oma digiteenuseid paremaks muuta.
E‑kaubanduse UX konverentsi vestlusringis osalejad rääkisid sellest, milline on praegu Eesti e‑kaubanduse seis, kuidas parandada e‑poe kasutajakogemust ning kuidas on kliendikäitumine viimastel aastate muutunud ja millised on tulevikutrendid.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.