Põllumajandustehnoloogia ettevõtte eAgronom asutaja Robin Saluoks usub, et süsinikukrediitide turg on jõudmas suurte muutuste lävele, kus vabatahtlik süsinikuäri hakkab päästma Euroopa suurtööstust ja energiasektorit.

- eAgronomi asutaja Robin Saluoks tasakaalus majanduse foorumil nimega Elevant toas.
- Foto: Raul Mee
“Täna on vabatahtlik turg ja Euroopa Liidu kohustuslik kvoodisüsteem (ETS) eraldi, aga tulevikus peavad need mingis punktis kohtuma,“ märkis Saluoks saates "Ükssarvikute kasvulava".
Tema sõnul on praegune süsteem, kus põlevkivielektri või terasetööstuse emissioonide eest makstakse 80–100 eurot tonni kohta, ilma et see tekitaks reaalset süsiniku sidumist, pikas vaates Euroopa majandusele kurnav.
Saluoks joonistab saates välja mudeli, kus range kvaliteedikontrolliga põllumajanduslikud krediidid lubatakse osaliselt asendama kohustuslikke kvoote. See ei hoiaks mitte ainult raha Euroopa sees, vaid suunaks selle otse kohaliku toidujulgeoleku ja mulla tervise parandamisse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates räägib Saluoks, kuidas ettevõte on kümne aastaga jõudnud olukorda, kus nende platvormil hallatakse juba ligi 2% kogu Euroopa põllumaast.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Robin Saluoks: süsinikukrediitide turg on jõudmas suurte muutuste lävele
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Eesti inseneeria- ja tootmisettevõte Estanc disainis ja tootis Taani soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse paigutatavad seadmed, mis hakkavad CO2 kinni püüdma.
Eesti võimalus on väikese riigina paindlik dekarboniseerimise lahenduste rakendamine, aeglane Saksamaa ei saa siin olla rajaleidja, kirjutab iduettevõtja, Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik.
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha, kirjutab
Äripäev.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.