E-residendid lõid mullu Eestis rekordiliselt 5556 uut ettevõtet, mis tähendab, et iga viies siin loodud uus ettevõte oli just e-residendi asutatud, rääkis programmi juht Liina Vahtras.

- Eesti e‑residentsuse programmi juht ja EISi juhatuse liige Liina Vahtras rääkis, et praegu tuleb 50% e-residentidest Euroopa Liidust.
- Foto: Raul Mee
Aina enam e-residente tuleb Euroopa riikidest. “Mis kasvu meile toob, on see, kui kuskil riigis muutub maksupoliitika näiteks, kui vähenevad riiklikud investeeringud innovatsiooni, riigikorra kontekstis midagi muutub. Sellised ebastabiilsused teistes riikides on meile kasuks,” rääkis Vahtras Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus selgitas Vahtras, kuidas õnnestus mullu e-residentsuse programmiga Eesti riigikassasse rekordiliselt 125 miljonit eurot tuua. Seejuures tuli juttu, millistest riikidest ja miks kõige rohkem e-residente tuleb, miks tehti vaatamata maksutõusude foonile tulla Eestisse äri ajama ja kui palju on e-residendid idusektoriga seotud.
Küsis Linda Eensaar.
Artikkel jätkub pärast reklaami
E-residentsuse juht: ebastabiilsus teistes riikides tuleb meile kasuks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti jõudsalt kasvav kaitsetööstussektor kaasab e-residentsuse programmi abil üha enam rahvusvahelisi tegijaid – pärast Ukraina sõja puhkemist on Eestisse loodud 120 uut kaitsetehnoloogia ettevõtet, neist pea pooled e-residentide poolt.
Ma teen ettepaneku luua Eesti e-residentsuse programmi analoogina AI-residentsuse programm, kirjutab Tarmo Virki arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.
Euroopa värskeim ükssarvik Lovable on muutnud programmeerimiskultuuri jäädavalt. Firma kaasasutaja Fabian Hedin ütles Eestit väisates, et siinne keskkond teeb Eestist laienemiseks atraktiivse riigi.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.