Viimastel aastatel on turult kadunud idealism, kus rohetehnoloogia sildi all kaasati raha ilma toimiva ärimudelita, rääkis Äripäeva raadio "Cleantech" saates Teele Niidas, UP Catalyst’i COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine.

- Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaate "Cleantech" seitsmenda hooaja esimeses saates on külas Teele Niidas, UP Catalyst’i COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine.
- Foto: Arno Mikkor
“See, et rohetehnoloogia või puhas tehnoloogia oleks oma aktuaalsust kaotamas, on minu jaoks hästi eksitav,” rääkis Niidas “Cleantechi” seitsmenda hooaja esimeses saates. “Suur rohetehnoloogia mull, mis vahepeal tekkis, on nüüd tühjemaks lastud ja see on väga tervitatav.”
Niidase sõnul on viimastel aastatel turult kadunud idealism, kus rohetehnoloogia sildi all kaasati raha ilma toimiva ärimudelita. Investorite ja tööstuse fookus on liikunud pragmaatilisemate lahenduste poole, mis suudavad konkureerida hinna ja kvaliteediga, mitte üksnes rohelise lubadusega. Rohetehnoloogia liidu nõukogu esinaise hinnangul jäävad ellu need puhttehnoloogia ettevõtted, mis lahendavad päris probleeme ja on suutelised ka tööstuslikult skaleerima.
UP Catalystil läks aasta väga hästi, ettevõte sai ainsa Baltikumi ettevõttena Euroopa komisjoni strateegilise projekti staatuse kriitiliste toormete valdkonnas. Lisaks andis Euroopa Investeerimispank 18 miljoni euro suuruse laenu uue tehase ehitamiseks ja Soome riik andis mitu miljonit maksukrediiti. Niidas leiab, et ka Eesti võiks selliseid lahendusi rohkem kasutada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Soomes pakutakse suurtele tehaseinvesteeringutele kuni 20% investeeringutoetusi ning 2025. aasta lõpus eraldati kaks miljardit eurot maksukrediiti ettevõtetele, kes toovad tulevikutehnoloogiad Soome ja skaleerivad seal tootmist.”
Saatest saab veel kuulda, kuidas süsinikdioksiidist toota akudes kasutatavat grafiiti, miks CO₂ pole ettevõtetele sugugi odav tooraine ning miks rohetehnoloogia ettevõtete suurimaks kitsaskohaks Eestis on tootmise skaleerimine. Samuti kuuleb, kas ja miks kaaluvad Eesti rohetehnoloogia firmad tootmise viimist välismaale ning mida peaks riik tegema, et need siia jääksid.
Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Rohetehnoloogia ei kao, aga vaid rohelisest sildist ei piisa
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist, räägiti Äripäeva raadio saates "Cleantech".
Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast.
Valitsusest valitsusse toppama jäänud kliimaseadusele seisab häälekalt vastu tööandjate keskliit, kelle nõudmist nimetavad teised seadust koostanud liidud ebamõistlikuks ja hämamiseks.
Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist, räägiti Äripäeva raadio saates "Cleantech".
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.