Kuigi vigu juhtub ehitusprojekti kõigil osapooltel, eristuvad Eesti kinnisvaraturul siiski halvema mainega arendajad, kellega koostöös nähakse suuremat riski, selgus novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis.

- Uku-Tanel Laast ja Angela Kase Eesti Ehituskonverentsi vestluringis.
- Foto: Andras Kralla
Turul on kujunenud välja vaikiv pingerida arendajatest, kelle puhul ostjad ja partnerid muutuvad ettevaatlikuks, mainis
advokaadibüroo Walless vandeadvokaat
Angela Kase. „Turg teab väga hästi, millise arendaja lepingule on julgem alla kirjutada ja millise puhul tekib juba eos kerge kõhklus. See suhtumine ei saa olla juhuslik."
Tema hinnangul ei kujune halb maine välja üksikute apsude tõttu, vaid korduvate mustrite tulemusena: puudulikud projektid, kiirustamine ja vastutuse hajumine. Kui projekt on poolik, on vaidlused paratamatud ning need jõuavad lõpuks juristide lauale.
Merko Ehituse ehituskvaliteedijuht
Uku-Tanel Laast rõhutas, et ehitusplats ei ole koht, kus projekteerimisvigu ära siluda. „Projekteerimise puhul on meil nulltolerants – seal ei tohi olla ühtegi viga. Kui läheme ehitama valesti projekteeritud lahendust, on sisuliselt kindel, et probleem realiseerub ka ehitusplatsil,“ ütles Laast. Tema sõnul on tehnoloogilisi ja materjaliprobleeme võimalik juhtida, kuid halb projekt mürgitab kogu ehitusprotsessi algusest lõpuni.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- Maru Ehituse juhatuse esimees Margo Dengo.
- Foto: Andras Kralla
Maru Ehituse juhatuse esimees
Margo Dengo lisas, et kuigi eksimused on inimlikud, ei tohiks süsteem neid soosida. „Kui probleeme ei oleks, ei oleks meid kedagi vaja – me tegelemegi igapäevaselt ootamatuste juhtimisega.“ Tema sõnul on võtmeküsimus see, kas ettevõtted suudavad vigadest õppida ja protsesse parandada või lepivad nad vaikimisi sellega, et „nii on alati olnud“.

- Arhitekt Johann-Aksel Tarbe.
- Foto: Andras Kralla
Arhitekt
Johann-Aksel Tarbe tõi esile, et just odavate projekteerijate puhul jääb puudu ajast, sest kiirustades need vead tekivadki. "Odavhange toodab visuaalselt ilusaid, kuid tehniliselt lõpetamata projekte. Sõlmed jäävad läbi mõtlemata, eri osade vastutus hajub. Tulemuseks on olukord, kus ehitus algab enne, kui projekt on tegelikult valmis," lisas ta.
Vestlusringist järeldus, et ehitusvigade hinnasilt ei ole paratamatus, vaid juhtimisotsus. Kui projekteerimine surutakse miinimumi ja vastutus jäetakse hägusaks, muutuvad vaidlused ärimudeli osaks. Küsimus ei ole enam selles, kas viga tekib, vaid kes selle lõpuks kinni maksab.
Konverentsil räägiti ka, kuidas ennetada kallite vigade tekkimist, lahendada erimeelsusi ja vältida kulukaid kohtuvaidlusi. Samuti kaasaegsete tehnoloogiate, nagu tehisintellekti ja BIM-mudelite, senisest oskuslikumat kasutamist.
Konverentsi modereeris
Urmas Vaino.
Kulukad vead ehitusobjektil: "Turg teab, kelle lepingut karta"
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hepsori kontserni tütarfirma sõlmis ehituslepingu elamuarendusprojekti ehitamiseks Riias, mille ehitamiseks kulub üle 5 miljoni euro.
Eesti investorite initsiatiivil tuleb Peipsi järve läänekaldale 90megavatise võimsusega akupark, mille ehitus algab uuel aastal.
Tallinna börsil noteeritud Merko võitis Leedus mitu riigihanget kaitserajatiste ehitamiseks, kuid vaide tõttu lükkub lepingute allkirjastamine uude aastasse.
Kaheksal suuremal arendajal on praegu Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis 450 uut valmis korterit, lisaks valmib paari aasta jooksul veel üle 1600 uue kodu.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.