Mullu LHV juhi kohalt tagasi astunud Madis Toomsalu nentis, et ta oleks võinud saada Eesti Panga uueks presidendiks, kuid ei tahtnud uuesti regulatsioonide rägastikku sukelduda.

- Madis Toomsalu juhtis LHVd ligi 10 aastat, kuid lõpuks rikkusid mängu ilu tema jaoks regulatsioonid.
- Foto: Andras Kralla
“Tõsi on see, et ma vist need vajalikud kuus häält oleks presidendiks saamiseks kätte saanud, aga seal olid mõned sellised põhimõttelised teemad,” ütles Toomsalu. “Ma tegin Eesti Panga seaduse lahti ja seal oli umbes 20 korda mainitud Euroopa Keskpank. See oli see, miks ma ühest kohast ära tulin. Eesti Pangal tegelikku autonoomsust ei ole,” rääkis ta.
Toomsalu tõdes raadiosaates “Kuum tool” antud intervjuus, et lisaks suurele sõltuvusele Euroopa keskpangast peletas teda Eesti Panga presidendi positsiooni juurest eemale ka mõte, et ta peaks kõik oma LHV aktsiad ära müüma ning ei saaks ametiaja ehk seitsme aasta jooksul finantstehinguid teha.
Eesti Pank saab uue presidendi
Seaduse järgi valib keskpanga presidendi kandidaadi välja keskpanga nõukogu ning kandidaadi kinnitab ametisse vabariigi president.
Eesti Panga nõukogu valis oktoobri lõpus toimunud salajasel hääletusel keskpanga järgmise presidendi kandidaadiks praeguse asepresidendi Ülo Kaasiku,
kirjutas Äripäev.
Keskpanga presidendiks kandideerisid Andrus Alber, Ülo Kaasik, Kilvar Kessler ja Margus Rink. Kandidaat selgus kolme hääletusvooruga.
16. detsembril kirjutas president Alar Karis alla otsusele, millega nimetas Ülo Kaasiku Eesti Panga presidendiks alates 7. juunist 2026. Praeguse Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ametiaeg lõppeb 2026. aasta 6. juunil.
Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ning presidenti ei või nimetada ametisse rohkem kui üheks järjestikuseks ametiajaks.
Eesti Panga president osaleb Euroopa Keskpanga intressiotsuste tegemisel Euroopa Keskpanga nõukogu laua ääres, seistes euroala hinnastabiilsuse eest. Samuti on keskpangal oluline roll valitsuse majanduspoliitika nõustamisel.
Intervjuus avas Toomsalu, milline on olnud tema elu pärast 18 aastat LHVs töötamist ja milliseid väljakutseid ta praegu otsib. Seejuures selgitas Toomsalu, mis ootused on tal
Hüpoteeklaenule, millesse ta investeeris ja mille nõukokku astus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks rääkis Toomsalu, mis annab talle julgust loota, et Eesti majanduskasv on peagi Euroopa kiireim ning arutles, miks oleks meil mõistlik kehtestada astmeline tulumaks ja langetada sotsiaalmaksu. Juttu tuli ka Euroopa nõrkusest ja sellest, miks on Eestile kõigele vaatamata kasulik USA presidendiga suhteid hoida.
Küsis Kristjan Kurg.
Toomsalu: hääled olid koos, kuid Eesti Panga presidendi koht mind ei tõmmanud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvara tagatisel laene andva
Hüpoteeklaen ASi nõukogu hakkab juhtima endine LHV Groupi juhatuse esimees
Madis Toomsalu, kes asub ametisse järgmise aasta 15. jaanuaril.
Ei, mulle ei meeldi Madis Toomsalu lahkumine. Küll aga meeldib mulle aktsia väärtuse kasv, millele LHV seadis fookuse.
Tänasel LHV aktsionäride korralisel üldkoosolekul teatas juhatuse esimees Madis Toomsalu ametist lahkumisest. Äripäev uuris LHV ühelt asutajalt Rain Lõhmuselt, mis otsuse taustal veel oli ning millist muutust oleks LHV-l vaja.
Toomsalu: lahkun kahel põhjusel
LHV Grupi nõukogu liikme ja aktsionäri Heldur Meeritsa sõnul on tal Madis Toomsalu lahkumisest kahju, sest tegemist on väga silmapaistva juhiga.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.