Finantskonsultant ja investor Jekaterina Tint jagas Äripäeva raadio hommikuprogrammis nippe, mida saavad nii investorid kui eraisikud oma rahaasjades ära teha ning kust alustada, et rahaga targemini ümber käia.

- Rahatarkuse edendaja Jekaterina Tint andis soovitusi, kuidas rahaga seotud eesmärke seada.
- Foto: Andras Kralla
Esimese asjana märgib Tint, et ei soovita uue aasta lubaduseks võtta eesmärki käituda rahaasjadega teistmoodi. “Vaid tasapisi tuleb võtta väikseid harjumusi või eksperimente, et ma hakkan regulaarselt sellega tegelema,” ütles ta. “Näiteks kord nädalas, iga nädal, kord kuus vaatan rahaasjad üle.”
Samuti rääkis Tint põhjalikult, mida saavad inimesed ära teha, et raha uuel aastal rohkem kätte jääks ja kuidas rahaga seotud eesmärke seada. Lisaks jagab ta, millise strateegia ja portfelliga läheb ta vastu 2026. aastale.
Vestles Mai Kroonmäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jekaterina Tint jagab uueks aastaks rahanippe: harjumusi tuleb tekitada tasapisi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Paljud oleksid finantsvabad, kui elaksid teisiti”
Võimalus elada portfellist palgatööd tegemata ahvatleb paljusid, kuid vähesed jõuavad selleni. Äripäev uuris investoritelt, kui hoogsal sammul nemad finantsvabaduse suunas liiguvad.
Ettevõtja Oleg Gross näeb pensionisambana oma poeketti, mitmed teised ettevõtjad aga leiavad, et nutikas on paigutada raha teenima ka väljapoole ettevõtlust.
Suuremad pangad võimaldavad erinevaid lahendusi Põhjamaade dividendide soodsama maksumäära kasutamiseks, kuid investorile tuli ootamatult, kui palju need erinevad.
Üle aasta veidi ilusamat aega sai LHV Kasvukonto eksperimendis jälle läbi. Lõppenud kvartalis libisesin enda mõned aastad tagasi tehtud vale valiku tõttu edetabelis taas viimaseks.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.