Hiiumaal Kõrgessaare alevikus asuv Viscosa kultuuritehas on nelja aastaga kogunud populaarsust. Kui 2021. aastal külastas maha jäetud kalakombinaadi alale kerkivat kultuurikompleksi 10 000 inimest, siis eelmisel aastal juba 27 000 inimest, ütles Viscosa kultuuritehase eestvedaja Marco Pärtel.

- Viscosa kultuuritehase eestvedaja Marco Pärtel.
- Foto: Liis Treimann
"Ma arvan, et see aasta ületame kindlasti 30 000 inimest," lausus ta.
Kultuuritehast hoiavad töös kontserdi- ja restoranitulu ning toetused, millest jätkub peamiselt selleks, et päästa hooneid hävingust. "Olemasoleva majanduskeskkonna elushoidmine ei ole probleem, pigem on probleem perifeersesse alasse omafinantseeringu kaasamine," rääkis Pärtel. "Need summad on väga suured ja kommertsraha siia naljalt ei kaasa."
Nad on välja mõelnud mitu tavatut viisi, kuidas omafinantseeringuks raha kokku saada, millest kuuleb lähemalt intervjuust. Üks idee kasvas välja president Alar Karise kingitusest. "Ressursivaesus on mõnikord suur õnnistus, paneb tööle kõiksugu loomingulisuse," märkis Pärtel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veel on intervjuus juttu käimasolevast ehitusest, järgmise aasta ja pikemast plaanist ning ettevõtlusest Hiiumaal.
Küsis Karmen Laur.
Vanasse kalakombinaati kerkiv kultuuritehas kogub tuure. "Ressursivaesus on mõnikord suur õnnistus"
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lisatud 100 edukamat Hiiumaa ettevõtet
Äripäeva Hiiumaa edukate ettevõtete TOPi võitis päästeveste ja muud mereohutusvarustust tootev Pakpoord, kes maksis omankule rekordiliselt suure dividendi.
Käsunduslepinguga saab juba väga hõlpsasti bussijuhte värvata, sest liiniteenustest ollakse väsinud, ütleb Hiiumaa bussifirma Tiit Reisid juht Raido Randmaa.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.