Saates, kus külas tunnustatud täiskasvanud õppijad, räägitakse, kuidas õppida nii, et areng toetaks nii tööelu kui isiklikku kasvu.

- Tauno Kütt, Anu Õun ja Kaspar Tammist.
- Foto: Andres Laanem
Räägitakse karjääripööretest ja julgusest muutuda, tööandjate rollist õppimise toetamisel, kogukonna ja tugivõrgustiku tähtsusest ning sellest, kuidas tehnoloogia ja inimlik kontakt saavad õppimises teineteist täiendada.
Saates on külas kolm tänavust laureaati. Tauno Kütt on aasta õppija 2025, endine plekksepp, kellest sai pagar ja ettevõtja. Anu Õun on aasta õppijasõbraliku tööandja eripreemia pälvinud Kohila Vineeri personalijuht ning Kaspar Tammist aasta õpitegu 2025 eripreemiaga tunnustatud kood/Järva kogukonna- ja kommunikatsioonijuht.
Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning haridus- ja teadusministeerium tunnustasid oktoobris Eesti silmapaistvamaid õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tunnustuskonkursile esitati tänavu rekordilised 540 kandidaati üle Eesti ning kõrgeima tunnustuse pälvisid üksteist laureaati neljas kategoorias.
Saadet juhib Katre Savi.
Tunnustatud elukestvad õppijad jagavad kogemusi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegune reaalainete õpetajate puudus põhikoolis võib tulevikus põhjustada tõsise spetsialistide ja inseneride kriisi nii riigikaitses kui ka kaitsetööstuses, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Triin Tallmeister.
Tallinna Ülikooli avatud õppe peaspetsialisti Marge Kõrvitsa sõnul on populaarse mikrokraadi kõrval täienduskoolituse valdkonnas veel paindlike õppevõimalustena pakkuda avatud ja eksternõpe.
Me peame muutma oma suhtumist arvutiõppesse. See ei peaks olema teadmiste-, vaid kogemuskeskne, , kirjutab Mart Laas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tehisintellekt ei võta töökohti ära neilt, kes mõistavad, kuidas see töötab. Järelikult peab sellekohane haridus andma inimestele muu hulgas tugevad teoreetilised alusteadmised, kirjutab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Heisi Kurig.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.