Majandusseisak on vajalike oskustega töötajate leidmist veidi lihtsustanud, kuid probleemi ära lahendanud see ei ole, räägivad juhid saates „Tööandjate tund“.

- Fotol: Markus Kirsberg, Andre Lilleleht ja Rivo Sisas.
- Foto: Andres Laanem
Töötajate puudusest omakorda tingitud kiire palgakasv on üks eksportivate tööstuste konkurentsivõime räsija.
„Kuigi tööjõud on võib-olla kättesaadavamaks muutunud, siis odavamaks see muutunud ei ole. Ega muutu ka, see on päevselge,“ kirjeldab klaaspakette tootva
Glassense juhatuse liige
Markus Kirsberg.
„Demograafiline olukord ei ole meil ju lühiajaline kriis, vaid juba aastakümneid oleme saanud ette ennustada, mis seis meil 2025–2026. aastal on. Selleks ei ole vaja ka selgeltnägija olla, piisab statistika vaatamisest,“ täiendab Eesti Turvaettevõtete Liidu juht
Andre Lilleleht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks kiiresti kasvanud palgakuludele teevad eksportivatele ettevõtetele muret ka energia ja toorme kallinemine ning tollisõda ja protektsionism. Kuidas sellistes keerulistes oludes siiski edukalt äri arendada, mis on Eesti majanduse kasutamata võimalused ja kuidas turgutada ajalooliselt madalat kindlustunnet, sellest räägivad saates klaaskiust lipumaste tootva
Flagmore juhataja
Rivo Sisas, klaaspakettide tootja Glassense juhatuse liige Markus Kirsberg ja Eesti Turvaettevõtete Liidu juht Andre Lilleleht.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Töökäte puudus surub tööstuste eksporditurul konkurentsist välja
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstusettevõtted tootsid augustis 1% rohkem kui mullu samal ajal, töötlevas tööstuses toodeti 2,5% enam, selgub värskest statistikast.
Eesti nahatööstus, kunagi oluline majandusharu, on jõudnud hääbumise viimasesse faasi: tehased sulguvad, järelkasvu ei tule ja tooraine liigub välismaale.
Meil on toode ja tehnoloogia olemas, kuid turul esinevad väärarusaamad ja süsteemsed puudujäägid, mis on suuremad takistused kui tootmisvõimekus või nõudlus, rääkis biokotte tootva BioBag Balticu juht Madis Tafenau.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.