Ajakirjanik riigieelarvest: pool on avalik huvi, pool ideoloogia
Uus riigieelarve on üks ideoloogilisemaid alates 2018. aastast, mil Keskerakond, Isamaa ja EKRE lõid maksuküüru, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Ajakirjaniku sõnul peegeldab riigieelarve Reformierakonna lubadust kaotada maksuküür.
Foto: Andras Kralla
Pruul tõi Äripäeva raadio hommikuprogrammis välja, et kaitsekulud küll suurenevad järgmisel aastal ligi 840 miljoni võrra, samas tulumaksureformidega jääb riigil kokku kogumata 780 miljonit. “Nii on pool eelarvest Reformierakonna ideoloogiline huvi ja pool ühine avalik huvi,” sõnas ta.
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, sellest kulud 19,5 ning investeeringud 1,3 miljardit. Eelarve tulud on 18,6 miljardit ja riigieelarve miinus 2,3 miljardit eurot.
Kliimaministeeriumi ülesandeks saab lähiaastatel investeerida enam kui 2 miljardit eurot teede ja raudteede rajamiseks ja korrahoiuks, riigiteede remondikava kasvab võrreldes praegusega märgatavalt, aga vähem, kui vajaminevaks kuluks on prognoositud.
Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.