Eesti Panga värske prognoos: majanduskasv tuleb kiire, kuid sõltub laenurahast
Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.
Vabastusklausliga lubatavat maksimaalset riigieelarve puudujääki ei ole otstarbekas kogu ulatuses ära kasutada, rõhutab keskpank. Pildil Eesti Panga president Madis Müller.
Foto: Andras Kralla
Järgmise aasta eelarve on ennekõike kaitsekuludele suunatud, ütleb peaminister Kristen Michal. See toetab ostujõudu, räägib haridusminister Kristina Kallas. Eelarve on majanduskasvu eelarve, lisab majandusminister Erkki Keldo. Keskpank nõustub nende hinnangutega, kuid lisab, et see tuleb tulevase laenukoorma ja intressikulude hinnaga.
Eesti Panga presidendil Madis Mülleril jagus täna toimuval Äriplaani majanduskonverentsil uue aasta majanduspildist kõneledes palju positiivset, mida esile tuua. Väikese näpuviibutuse said aga pangad ja valitsejad.
Inflatsioon on keskpanga analüütikute hinnangul jäänud stabiilseks ja keskpikas vaates 2 protsendi tasemele ning intressimäärades muutuseid pole hetkel vaja teha.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.