Ehitusmaterjalide tootjad ootavad muutust. “Viimased kolm aastat oleme elanud, pidur peal”
Kolm aastat kestnud mõõna on aidanud ehitusmaterjalide tootjatel üle elada Rail Balticu projekt, kuid sektori juhid usuvad, et ka pärast suurprojekti valmimist on turul võimalusi. Samas on valdkonna ettevõtjad ikkagi ettevaatlikud ja uute investeeringute tegemist pidurdab ebakindlus.
Tänavu ehitusmaterjalide tootjate TOPi võitnud Silikaat ASi tegevjuht Priit Poks ütles saates „Eetris on ehitusuudised“, et kuigi Rail Balticu mõju ettevõtte tulemustele on selgelt tajutav, ei tulnud edu üleöö. „Varem liivakarjääridesse investeeritud miljonid tasusid end 2024. aastaks ära. Oma osa oli tänavu ka ilmal, sest betoonihooaeg algas juba veebruaris,“ ütles Poks, lisades, et soojad talved muudavad Eestis ehitustsüklit.
Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Marina Vaganova ütles siiski, et ehitusturu osalised on jätkuvalt ooteseisundis. „Viimased kolm aastat oleme elanud, pidur peal. Ehitussektor kõhkleb – projekte on sahtlis palju, aga turul valitseb vaikus, justkui oodataks kellegi märguannet ja stardipauku, et nüüd on õige aeg alustada.“
Elamuehituses on nõudlus tagasihoidlik, mistõttu on ka materjalitootjatel keeruline hindu tõsta, kuigi sisendkulud jätkavad kasvamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaganova sõnul ei saa lihtsate ja odavate toodetega välisturgudel enam konkureerida. „Pigem pakuvad nutikad ja sertifitseeritud tooted võimalust hinnasurvele vastu seista,“ märkis ta.
Tulevikuprognoosid jäävad aga ettevaatlikuks. Valdkonna areng sõltub teedeehituse rahastamisest, uute kaevandusalade kättesaadavusest ja ettevõtjate julgusest investeerida. Samal ajal vajavad materjalide taaskasutus ja ESG-ootused veel laiemat rakendamist.
Peamiselt riigieelarvest sõltuval taristuehituse valdkonnal saab pärast Rail Balticu valmimist olema keeruline aeg, sest ettevõtjate jaoks suur tükk leiba saab söödud, rääkis Äripäeva Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Värskest ehitusmaterjalide tootjate TOPi andmetest nähtub, et kindlamalt tundsid end 2024. aastal ettevõtted, mis said osa suurtest riiklikest töödest.
“On see hinnatõus 5%, 10%, 50%, kaks korda ... aga see tuleb.”
Mõned ettevõtjad kardavad, et Ukraina sõja lõpuga ootab ees taas mitmekordne hinnatõus, teised usuvad, et nii katastroofiliseks ei saa asi kujuneda. Selgelt tooks aga see superhea uudis ehitusturule pingeid.
Ehitusmaterjalide tootjatele suunatud Swedbanki tööstusuuring näitab mõõdukat optimismi: kuigi sektor on olnud tugevas languses, ootab enamik ettevõtteid sel aastal müügitulu kasvu ning kasumlikkuse paranemist, töötajaid on aga koondatud eeldatust vähem.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.