Pööre Eesti energiapoliitikas: elektri hind olgu konkurentsivõimeline

Erinevalt värskest Eleringile suunatud omaniku ootusest, kus sõnastatakse, et Elering vastutab muu hulgas ka selle eest, et elektri hind oleks Läänemere-ääretete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, on valmivas uues energiamajanduse aregukavas mindud veelgi konkreetsemaks ja täpsemaks. Seal sõnastatekse, et elektri aasta keskmine lõpphind kõigis tarbijaruppides peab jääma “alla Läänemere äärsete riikide keskmise elektri lõpphinna”.

Saates “Energiatund” räägib kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga, et arengukavas ei panda samas paika, kuidas see eesmärk aastaks 2035. aastaks saavutada. “Oleme positiivsed selles osas, et konkurentsivõimeline energia lõpphind on eraldi eesmärgina välja toodud, aga kuidas seda tagada, ehk et kõiki lahendusi täpselt, kõiki detaile ei saagi paigas olla,” selgitab Uiga.

Tööandjate keskliidu juht ning endine Eesti Energia juht Hando Sutter on rahul, et elektri lõpphind on eermägina sõnastatud. “On ka väga positiivne, et sellel lõpphinnal on tekkinud vastutaja Eesti Vabariigis, kelleks on Elering,” lisab Sutter, viidates septembis avalikustatud riigifirmale seatud värskele omaniku ootustele.

Sutter on kriitiline ka nii Eleringi kui Elektrilevi taotluste osas võrgutasude jõulise tõusu osas. “Üks funktsioon on varustuskindlus, mis on ilmselgelt oluline, aga õige on ka välja öelda, et absoluutset varustuskindlust pole olemas, ükskõik, kui palju me sinna raha paneme,” märgib Sutter.

Saates räägitakse uuest riigi energiamajanduse arengukava eelnõust lähtudes Eesti riigi pikaaegsetest valikutest energiapoliitikas, käsitledes energia julgeolekut, kättesaadavust, taskukohast hinda ja ka kliimapoliitika eesmärke.

Küsitakse muu hulgas, kes peaks kinni maksma juhitavate elektritootmisvõimsuste rajamise ning kuidas ühildada kontseptsioone, mis nõuavad odavat elektri hinda ning samal ajal riigi dotatsioonidee ja garantiisid tootjatele. Selgub ka, millises mahus peaks riik muu hulgas toetama tuumajaama ja hiilgasliku vesisalvesti rajamist ning kas põlevkiviõli tootmisel on perskektiivi.

Külas on kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ning tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter, saatejuht on Lauri Leet.