Idufirma Jälle Technologies kaasas 2 miljoni eurot, mille toel arendab akude ringlusesse võtmise tehnoloogiaid. Ettevõtte juht Erki Ani loodab seejuures ärile hoo sisse saada elektriautode vanade akudega.

- Idufirma Jälle Technologiese juht Erki Ani loodab uue tehnoloogiga saada akudest kätte kriitilised materjalid nagu nikkel, koobalt, liitium, mangaan, alumiinium ja vask.
- Foto: Erakogu
Ani selgitas, et elektriautode akud kestavad ligikaudu 13–15 aastat. Arvestades, millal Euroopas elektrisõidukid populaarsust koguma hakkasid, võib oodata, et 4–5 aasta pärast jõuab järelturule suurem akude mass, millele hakatakse uut kasutust otsima, viitas ta.
“Me oleme täna väga ideaalselt ajastanud niimoodi, et selleks ajaks, kui see surnud akude mass peaks turule jõudma, on meie tootmise tase piisav, et me suudame mingit osa sellest massist käidelda,” rääkis Ani Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus selgitas Ani täpsemalt lahti, kuidas
Jälle Technologies akusid efektiivsemalt taaskasutada proovib ja kuidas nad plaanivad uue tehnoloogia suureks äriks arendada. Juttu tuli süvaidu ambitsioonidest ja sellest, milline pilt vaatab vastu nii idu- kui ka rohetehnoloogiasektoris laiemalt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Mai Kroonmäe.
Uus idu sätib elektriautode vananemisest kasu lõikama
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi elektritõukerataste rendi idufirma Voi Technologies juht Fredrik Hjelm avaldas, et start-up sooviks turult osta mõne konkurendi, näiteks Bolti tõukerattaäri.
Autonoomseid droonilahendusi arendav Eesti idufirma LendurAI kaasas investoritelt 5,57 miljonit eurot, et kahekordistada oma inseneritiim ja saavutada globaalne haare.
Tehisaru abil läbirääkimisi automatiseeriv idufirma Pactum kaasas C-seeria rahastusringis 54 miljonit dollarit ehk 47 miljonit eurot.
Õhutõrjesüsteemi arendamiseks asutatud Frankenburg Technologies kogus aastaga investoritelt üle nelja miljoni euro. Ligi veerand sellest kulutati suuresti arendamisele ning palkadeks.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.