Eesti idufirmad on identiteedikriisis: ükssarvikuid napib ja sebrad ei paku pinget
Kui veel hiljuti unistasime ükssarvikutest, siis nüüd on pilk suunatud hoopis sebradele, keda investorid põlgavad, ütles ettevõtja Aleksander Gansen. Tema sõnul on Eesti start-up-sektori seis nadi.
Ettevõtja Aleksander Gansen räägib saates “Ükssarvikute kasvulava” iduettevõtluse hetkeolukorrast.
Foto: LIIS TREIMANN
„Me oleme päris sügavas identiteedikriisi, millele aitab kaasa viimaste aastate fondide valitud mäng. Sellele aitab kaasa ka sõda Ukrainas ja see, et üle pika aja pole olnud ühtegi IPOt ega prisket exit’it. Nii et olukord on väga nadi,“ ütles Gansen saates ”Ükssarvikute kasvulava“.
„Kui olin pärast 1,5 aastat pusimist ühe ettevõtte kinni pannud, siis mõtlesin, kas peaks jälle midagi käivitama, mis võib samamoodi lõppeda, või teha midagi muud. Tundsin, et potentsiaali on kogunenud, aga ebaõnnestudes raiskaksin selle jälle ära,“ selgitab 15 aastat iduettevõtluses tegutsenud Triin Agan kannapööret ja riigifirma Eesti Loto juhiks kandideerimist.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.