Investeerimiskonto vana seadus jäi ajale jalgu

Uuendatud tulumaksuseadus ning sellega kaasnev investeerimiskonto laiendus pankadest väljapoole loob ülitugeva aluse Eesti ühiskonna investeerimisaktiivsuse massiliseks kasvuks. Võiksime võtta eesmärgiks saada Euroopa enim investeerivaks rahvaks, kirjutab investeerimisühingu Lightyear juhatuse liige Heili Veskimeister.

Täna läbis riigikogu lõpphääletuse tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muudatus, mis jõustumisel võimaldab investeerimiskontot ja sellega seonduvaid maksueeliseid pakkuda ka investeerimisühingutel. Seni oli selleks õigus vaid pankadel, mistõttu suureneks nüüd turul konkurents ning sellega pakutaks investoritele edaspidi soodsamaid tingimusi.

Pensioni investeerimiskonto kaudu iseseisvalt oma tuleviku kindlustajate investeerimistootlus ei ole kiita. Põhjuseid võib leida mitu ning oma osa mängivad selles kindlasti ka pankade kõrged teenustasud.

Omal ajal jätsid pensionifondid objektiivsetel ja mitte nii objektiivsetel põhjustel tulevastele pensionäridele halva järelmaitse, mis paljudel ikka veel alles on, kuigi enam kui kahekümne aastaga on palju muutunud, arutleb börsitoimetaja Dmitri Fefilov.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.