Kõrge palk, aga töökäsi pole. Idude miljonid kisuvad noori inseneeriast eemale

“Kuuma Tooli” intervjuus soovitas Swedbanki juht Olavi Lepp valitsusel hoiduda jooga-juhtimisest.

Pea seitse aastat mobiilseid huviringe pakkunud Merkuur on inseneeria- ja tehnoloogiateadmisi jaganud nüüdseks kokku umbes 40 000 noorele. Tegevuse eesmärk on pakkuda juba alg- või põhikoolis võimalikult palju valikuid ja teadmisi, mis ühel hetkel aitaksid õigemaid karjääriotsuseid teha. See on tegevus, mis ühtlasi peaks aitama lahendada pikalt räägitud inseneride puuduse ja järelkasvu probleemi ning suunama noori rohkem tehnoloogia poole.

Inseneride puuduse põhjus algab tööõpetuse ja tehnoloogia tundidest, kus seis on üsna nutune, ütles masinatööstusettevõtte Radius Machiningu juhti Veljo Konnimois.

Noorte tegelemine teaduse, inseneeria ja robootikaga toob tulevikus kuhjaga kasu kõigile insenere vajavatele ettevõtetele, kuid erasektori toetused sellesse valdkonda ei jõua, kirjutab robootikakooli Robokaru direktor Liia Tammes.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.