Need viis automarki teevad kõige rohkem asju ummamuudu
Automarkide koondumine suurtesse kontsernidesse, platvormide ja tehnika ristkasutamine ning nüüd ka elektripööre on autod järjest ühesugusemaks tagunud, kuid terasemal vaatlusel leiab ka laiatarbeautode tootjate seast jätkuvalt ettevõtteid, kes teevad asju omamoodi.
Saladuskatet kergitades: üks automark, millest räägitakse, on Suzuki. Fotol Suzuki Jimny.
Foto: Raul Mee
Nii nenditakse Äripäeva raadio autoteemalises saatesarjas „Autojutud“, kus saatejuht Karl-Eduard Salumäe seab koos kahe teise autoajakirjaniku Margus Pipra ja Indrek Jakobsoniga ritta viis kõige omanäolisemat laialt levinud automarki. Juttu tuleb ka autode ühte tegu minemise põhjustest ning ühest uuest autovalmistajast, mille esindus Eestis hiljuti avati.
Millised margid jõudsid kolme ajakirjaniku arvamuse põhjal koostatud ning absoluutsele tõele mittepretendeerivasse pingerivvi, see selgub saadet kuulates.
Kord kuus Äripäeva raadio eetris olev autokultuurisaade „Autojutud“ jõudis sel nädalal 50. episoodini. Panime sel puhul kokku 10 küsimust, mis peaksid pakkuma pinget ka neile, kel autode kohta vaat et entsüklopeedilised teadmised.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.