Füüsiliste kutsehaiguste kõrval tõstavad aina enam pead tööst põhjustatud vaimsed probleemid. Läbipõlemise ohus on aga kõige enam keskastmejuhid, rääkis tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.
Vaimse tervise ekspert soovitab tööandjatel teha läbipõlemise ennetustööd: dokumenteerida töötajate arstil käike, vestluseid ja hinnata nende nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Kuna aga terviseandmed on delikaatsed, siis on tööandjatel keeruline kogu infot alati koguda, rääkis Mägi-Lehtsi Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Seega ei saa ainult tööandjal olla vastutus, et läbipõlemist ennetada, vaid ka töötaja peaks olema kohustatud rääkima, kui töökoormus kasvab üle pea, märkis Mägi-Lehtsi. Kõige suuremas läbipõlemisohus on aga keskastmejuhid, sest neil on surve oma ülemuselt ning töötajatelt.
Mägi-Lehtsi tegi juttu ka sellest, kuidas täpsemalt saaksid tööandjad oma töötajatele toeks olla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjueeris Kristjan Kurg.
Töötajate vaimse tervise mured panevad juhid kahvlisse
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Õpetlik juhile: milliseid vigu töökeskkonnas vältida
Sotsiaalkindlustusameti endine töötaja võitles endale kohtu kaudu välja ligi 10 000 eurot seoses sellega, et ta põles tööl läbi. Kohtuasjas vaieldud detailid ja saadud õppetunnid peaksid äratama kõikide juhtide ja ettevõtjate tähelepanu.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.