Usk ideaalsesse töötajasse on lootusetult iganenud ning tööandjalegi kahjulik

“Sellist töökultuuri toidab üldisest ebakindlusest ja kärpesurvest tingitud kõrge ärevusfoon, surve aina vähemate vahenditega rohkem saavutada,” kirjeldab Aava.

Lisaks on Aava arvates domineeriv eeldus, et ainuke viis edu saavutada on töötunde maksimaalselt suurendades, eriti karjääri algusaastail. Sellise suhtumise asemele on oluline kujundada jätkusuutlik töötajaid väärtustav töökultuur, mis organisatsioonis ka tegelikult edu tooks.

Malissa Clark kirjeldab raamatus „Alati tööpostil“ töösõltuvust kui töötaja poolt sisemiselt omaks võetud ühiskondlikku ootust ideaalsele töötajale. ”Ületöötamine algab töötaja tundest, et ta pole väärtuslik, kui ei täida kõiki talle pandud ootusi,“ kirjeldab Aava kokkuvõtvalt.

“Kiirustamine, hõivatus ja sõltuvus saavutustest, tunnustusest, rahastusest ja aunimetustest tekitavad sõltuvuse adrenaliinist ehk füsioloogilisest hormonaalsest reaktsioonist, mis töötamisel tekib,” loetles Aava.

Pidevat tegutsemist näevad töösõltlased sageli kui auasja, mis peegeldab nende tähtsust ja väärtust nii teiste kui ka nende endi silmis. Nii hakkavad nad oma elus nägema teisi inimesi ka lapsi, abikaasat, sõpru pereliikmeid takistusena. Kuigi nende eesmärk on hea töö, pole nad ärevuse ega väsimuse tõttu tegelikult enda töös sugugi head. Kurnatud töötajate loomingulisus väheneb, nad on teiste suhtes kannatamatumad ja teevad suurema tõenäosusega vigu, selgitas Aava.

Malissa Clark rõhutab, et töösõltuvuse ja tulemuslikkuse suhet käsitlenud uuringud ei tuvasta, et töösõltuvus tähendaks tulemuslikkuse paranemist või paremat sooritust. Küll aga toovad töösõltlaslikud kalduvused kahju, kuna töösõltlane töötab üle oma võimete ega võta aega taastumiseks, selgitas Aava Clarki käsitletut.

“Seetõttu on oluline, et tööandja annaks teada, et töötaja ja tema panus on väärtuslik ka üle töötamata. Töösõltlaste premeerimine nende liigset pühendumist tunnustades läheb ettevõttele kalliks maksma,” hoiatas Aava. Juhtide ning kolleegidegi välja öeldud või ka ütlemata ootus on pahatihti, et hea töötaja võtab kõik ülesanded vastu, leiab lahendused ütlemata kunagi ei, esitab alati ülesanded tähtaegselt, loetles Aava.

Pole lihtsat lahendust, kuidas sellest ei-st saaks tööriist, mida töötaja saaks tegelikult kasutusele võtta, ilma enda positsiooni, suhteid ja töökohta ohustamata.

Oktoobris ilmus Äripäeva kirjastusel raamat “Alati tööpostil” (Malissa Clark), mis vastab küsimustele, miks on alati-rakkes-töökultuur ärile halb ja kuidas olukorda parandada. Raamatu leiate siit.